Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

Rekord nr. 444       Meie suurim tehiskärestik  

Kirjutas Külli Tammur

Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.

Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.

Kärestik on liitprofiilne ehk koosneb põhikärestikust ja madalvoolusängist, mis tähendab, et veevaesel ajal „koondub“ kogu jõe vooluhulk Sindi poolsel jõekaldal paiknevasse madalveesängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle uputama, liikudes järk-järgult Sauga kalda poole.

Põhikärestiku laius on 121 ja pikkus 150 meetrit. Pindala on orienteeruvalt 21000 ruutmeetrit.

Madalvoolusängi pealtlaius on 22-28 meetrit ja põhjalaius vahemikus 5,0-13,0 meetrit. Madalvoolusängi pikkuseks on 160 meetrit. Põhikärestik ja madalvoolusäng on projekteeritud languga 1 %. 

Sõrve tuletorn Sõrve säärel poolsaare lõunatipus

Rekord nr. 445        Pikim merre ulatuv poolsaar

Pikim on Sõrve, siis Kõpu ja Juminda ning Pärispea.

Pikima merre ulatuva poolsaare leiab Saaremaalt ja selleks on Sõrve poolsaar, pikkusega 32 kilomeetrit.

Teisel auväärsel kohal on Kõpu poolsaar Hiiumaal, pikkusega 21 kilomeetrit ja kolmandal kohal on Juminda poolsaar meie põhjarannikul, pikkusega 13 kilomeetrit ja temast jääb vaid pisut maha „naaber“ ehk Pärispea poolsaar, pikkusega ca. 12 kilomeetrit.

Kauneid poolsaari on meil Eesti rannikul veelgi, aga nimetatud on pikimad.

Rekord nr. 446         Meie suurim freesturbaväli

Oru turbaväli, mis on 13 kilomeetrit pikk ja 3 kilomeetri laiune asub Ida-Virumaal ja on Eesti suurima pindalaga. Freesturbavälju on meil rohkemgi, aga mitte väga palju.

Mille arvelt kaevandame turvast?: LINK