Isaslinnu nokk on üleni must, emaslinnu alannokal võime märgata punast värvi

Jäälind        Alcedo atthis

Jäälinnupaaridel oli tänavu suve jooksul kaks pesakonda poegi. Emaslind on viljakas ja muneb pesasse sagedamini seitse muna ning vanalinnud saavad poegade toitmisega kenasti hakkama. Mõnel üksikul paaril võis olla ka kolmas pesakond ja nende noorlinnud lahkuvad pesast alles septembrikuus. Tänavu võis meil pesitseda umbes veerand tuhat jäälinnu paari.

Alanud on jäälinnu hulguränne mille ajal võime neid kohata täiesti ootamatutes paikades - isegi mererannikul. Harjumuspärased kohad oleks jõed, ojad, kraavid aga samuti järved või kalakasvatuste tiigid. Peamiselt kohatakse linde üksikult harvemini mitmekesi kes võivad olla ühe pesakonna noorlinnud. Veekogult järgmisele lennatakse madalalt üle lagendike või läheb lend läbi hõredama metsa.

Kus me saame hilissuvel jäälinde sulestiku järgi eristada?

Sulestikult sarnaste vanalindude nokavärvist kirjutasime avapildi all. Milliseid erinevusi peaksime märkama tänavuste noorlindudel? Noorlindude nokk on vanalindude omast lühem, sulestik tuhmimaja veidi rohekam. Kui vanalindude pisikesed jalad on erepunased, siis noorlindudel tumedat värvi. Niisiis peab märkaja tähelepanelik olema, aga jäälind on väga kiire lendaja kes põgeneb juba kaugelt inimest märgates.

Lisaks võib jäälinnu kohalolekust märku anda lühike, aga terav vahel justkui kriiskav häälitsus (linnul oma laul puudub), mille toob kuuldavale lennus olles (harva, kui puul istudes).