Sookurg       Grus grus

Augusti lõpust alates kogunevad sookureparved oma sisseharjunud ööbimispaikadesse nii rannikul, rabades, kui soodes. Noorlinnud on lennuvõimelisteks saanud ja septembris saabuvad ka põhja – ning idapoolsed läbirändajad, kes samuti meil peatuvad. Massiline sügisränne on alles algamas.

Meil peaks olema vähemalt kolmkümmend suuremat sügisest peatuspaika nii Ida-, kui Lääne-Eestis või Lahemaal ja eriti arvukalt Matsalu lahe ümbruses., kus koguvad rändeks jõudu kusagil kolmkümmend tuhat sookurge.

Rahulikesse ööbimispaikadesse lennatakse peale päevast toitumist õhtul alates paarist tunnist enne päikeseloojangut ja isegi pool tundi päikeseloojangu järgselt kuni õhtuhämarust jätkub. Toitumisaladele siirdutakse uuesti päikesetõusu aegu, kui sookureparv tõuseb korraga lendu. Massiline sügisränne alles algab.

Toitumispaikadena eelistatakse koristatud suuri viljapõlde, kus ka toit mitmekesisem. Lisaks pudenenud viljateradele ka nende samas toituvad arvukad hiired.

Sookured ( www.loodusemees.ee )

Vana- ja tänavu suviseid noorlinde on kureparves kerge eristada. Vanalinnud on sulestikult veidi hallimad, pealael punane laik ja kaugelt nähtav valge vööt, mis algab silma tagant ning ulatub kuklale ja muidugi saba mustad ehissuled. Noorlindude sulestik jääb veidi heledamaks ja peasulestik paistab kollakaspruunina.

Miks sookureparvedes paistab vähe noorlinde olevat?

Tegu on suurte, aga samas pikaealiste lindudega, kes asuvad pesitsema kolmandal eluaastal vahel hiljemgi. Pesitsenud linnud kasvatasid üles ainult üks, kaks kurepoega, kes nendega koos liiguvad.

Sookurgede vaatlused: LINK