Pruunkaru ehk karu           Ursus arctos

Kuigi suguküpsuse saavutavad pruunkarud alates kolmandast eluaastast, siis vanad täiskasvanud isasloomad neid oma suurel territooriumil emaskarudele lähedale ei taha lasta ja ega küpses eas emasedki neist ei hooli – isasloom peab olema suur, kogenud ja arvatavalt juba eelnevast metsaelust teatud.

Aktiivne innaaeg kestab juuni keskpaiga. Täiskasvanud isakaru kontrollib oma tegevusala ja märgistab selle piire ja selline tegevusjälgede jätmine hoiab nooremad ning kogenematud isasloomad veidi eemal nimetatud aladest. Emakarud õpetasid poegadele nooruses, et suurtest isasloomadest tuleb eemale hoida ja eks iseseisva metsaelu kogemused tulevad samuti kasuks.

Muidugi teavad isakarud innaaja eelnedes, kes ja kus tema suurel kodualal emaskarudest liigub ning vaatab üle igaks juhuks mitte tänavu indlevad vähem, kui pooleaastaste poegadega emakarud.

Indlev karupaar liigub koos: emane ees isane järel, et esimese soosingut võita. Muidu hämariku ja ööloomad, aga selline paar võib vabalt päevasel ajal ringi liikuda. Pulmade aegu on suuri ja uhkeid loomi kõrvalistes piirkondades ka suurim tõenäolisus kohata või siis nende tegevusjälgi uurida…

Sääski on tuulevaikses metsas päris palju mis ei lase isegi paksu kasukaga karudel endid rahulikult tunda ja seetõttu liigutakse lagendikele kus tuul kiusajaid peletab.

Eilsed jäljed Vooremaal