Rasvatihane        Parus major

 

Põhjatihane         Parus montanus

 

Tutt-tihane           Lophophanes cristatus

 

Sinitihane             Cyanistes caeruleus

 

Pöialpoiss             Regulus regulus

 

Sellistes segasalkades jääb veidi suuremate värvuliste õiguseks toimetada  puude võrade ülemistes osades, mis on nii toidurohkemad, kui ka röövlindude ründe korral turvalisemad. Pisematele seltsingust jääb toidu otsimisel ebaturvalisem, puude võrade alumine ja välimine osa. 

 

Rasvatihane

Rasvatihased on meie suurimad tihaste seltskonnast, kaalult viieteist ja paarikümne grammi vahel. Peasulestik must, aga tuntava suurte ja valgete põselaikudega. Kollasel alapoolel must kesktriibuga, mis isaslinnul laiem moodustades alakõhul suurema musta laigu. Emaslinnu must triip paistab kitsamana ja jääb alakõhul katkendlikuks.

 

Põhjatihane

Põhjatihased sarnanevad väga salutihastega ja kaaluvad veidi üle kümne grammi. Pealagi on mustalt sulistunud, keha ülapool pruunikas ja alapool valge sulestikuga ning sugupooled on sarnase sulestikuga. Põhja- ja salutihast on kergem eristada häälitsuse järgi ehk nende kutsehüüd kõlab venitatult „däää däää“.

 

Tutt-tihane

Tutt-tihaseid iseloomustab musta-valgekirju tutt pealael ja eriline peamuster. Seljasulestik pruunikas ja sugupooled sarnase välimusega, kaaludes natuke üle kümne grammi.

 

Sinitihane

Sinitihased sarnanevad rasvatihastega, aga on viimastest oluliselt pisemad: kaaluga veidi üle kümne grammi. Vilgaste lindude pealagi ja tiiva- ning sabasuled paistavad helesinistena, linnu rinnal paistab kitsas hallikas triip või laik. Sugupoolte sulestik on sarnane, aga emaslindude sinine sulestiku osa jääb veidi tuhmimaks.

Pöialpoiss

Pöialpoisse sai äsja vaadeldud: LINK