Jõulud on kohtumiste aeg. Selle auks jagame esimest lugejakirja rahvusloomaga kohtumisest. Oma lugu ja ootamatust kokkupuutest tehtud videot jagas meiega Sirje Kuslap.
“Minul on õnnestunud kohtuda selle imelise loomaga paar aastat tagasi tööle sõites mööda Räpina maanteed. Kellaaeg oli kummaline kohtumiseks, kuna nad ju öise eluviisiga - kell oli 9:30. Tabasin hetke, kui hunt maantee ääres pidas jahti metskitsele. Tegemist oli üksiku hundiga, mis pani ka mind muretsema, et majade vahel mõni inimene kutsub jahimehe ja nii saab äkki hukka loomake. Kuna hundiga kohtumise soov oli üks minu elu unistustest, siis automaatselt pidasin kinni sõiduki, samal hetkel otsisin ka telefoni välja. See kõik käis kiirelt ja mul vedas, et tagant autot ei tulnud, sest unustasin, et olen liikluses. Sain auto seisma, kerisin kõigepealt akna lahti, sest autos olles metsloom ei seosta mind inimesega ja võimalus jäädvustada on suurem. Tahtsin väga jagada oma lastega sellist kohtumist. Suure ähmiga (nagu selgus hiljem), ei lülitanud ma telefoni filmimist sisse. Siiski hunt muutus ettevaatlikuks ja otsustas põgeneda. Ja siis väljusin ka mina autost ja üritasin veel kord filmida. Põgenedes, kui hundike oli juba kaugel, keeras ta pea ja vaatas mulle otsa. Seda tunnet kannan endaga kaasas ja see oli ülev.”
Omalt poolt lisame selgituseks, et kuigi väga sageli arvatakse, et hundid on öise eluviisiga, on nad tegelikult hoopis krepuskulaarsed loomad. See tähendab, et kõige aktiivsemad on nad koidu ja eha ajal - nagu ka nende saakloomad. Samas tegutsevad nad ööpäevaringselt, ka päise päeva ajal. Huntide silmamised inimeste poolt ongi enamasti päevasel ajal, mil inimesed ise rohkem liikvel on.
Loodetavasti toovad jõulud teilegi unistuste kohtumisi.
Rahulikke pühi kõigile!
Tekst: Laura Kiiroja
