Eesti uue visuaalse identiteedi üheks läbivaks jooneks on võetud rändrahnude motiiv.
Meie maa on ju rändrahnude poolest rikkaim kogu Euroopas.

See teadmine võiks loodusesse kibelejal tekitada mõtte minna vahelduseks ise vaatama mõnda kopsakat hiidrahnu. Lehitud puud ja pea olematu lumepaksus soosivad seda ettevõtmist igati. Isegi paksus patsikus paistavad praegu igasugused geoloogilised vaatamisväärsused palju paremini välja. 

Pealinnast ei peagi kaugele minema, et näha üht suurimat hiidrahnu – Kabelikivi. Viimsi vallas Muuga küla metsatukas asub Baltimaade hiiglaslikum rändrahn, mille ümbermõõt on 58 m, pikkus 19,3 m, laius 14,6 m, kõrgus 6,4 m ja maapealne maht 728 m3. Selline kabeli suurune kivi. Arvatavasti sügavalt pinnases istuv Kabelikivi jääb aga oma maapealselt mahult ja kõrguselt alla Letipea Ehalkivile. Kui ta aga pinnasest päevavalgele “sikutada” siis võib oletada, et Kabelikivi on teistest igas osas üle. 

Kunda lähistel Letipea madalas rannikumeres lösutab üüratu Ehalkivi, mis pretendeerib ka Eesti kõige-kõigemaks. Tohutu kivimüraka maht on 930 m3 ja kõrgus 7,6 m ning pikkus 16,5 m, Laius 14,3 ja ümbermõõt 49,6 m.

Hiiglaslik mereäärne rahn olevat oma tuntuima nime saanud sellest, et oma imposantsete mõõtmetega loojuva päikese varjutab.  

Üks paras pirakas hiidrahn peidab end ka teiselpool Tallinnat Ilmandus. Tema vaatlemiseks on hetkel küll parim aeg, sest suisel aal varjab Taari hiidrahnu võsa. Maaliline hiidkivi on piltlikult end toetanud vastu vahtraid, mis raamivad 13,6 m pikka, 9,8 m laia ja 5,8 meetri kõrgust kivilahmakat. Taari rahnu ümbermõõt on 34,9 meetrit ja maht 264 m3, millega ta platseerub Eesti maismaarahnude hulgas suuruselt 15. kohale.    

Aga tegelikult on rändavaid kive teisigi ja veel täiesti kodumaiseid.

Mitte kõik meie suured kivid ei ole Skandinaavia päritolu, vaid liikuv mandrijää suutis ka kohalikust paepealsest tüki kätte saada ja selle uude kohta kanda.

Nii rändas ka Kunda Lammasmäena tuntud lubjakivist rändpangas pikkusega 100, laiusega 70 ja kõrgusega 4 m.