Helimaastik šaakalitega

Postitas Looduskalender - R, 13.09.2019 - 14.14
Autorid

Helipildi salvestas Fleur, LK foorumist

 

Sisu

 

Šaakal ehk harilik šaakal      Canis aureus

 

Helipildi poole minuti juures kuuleb šaakalite tegutsemist koer ja annab sellest klähvimisega teada, aga seltsingulased ehk ka pererühmadena elutsevad šaakalid ei tee temast väljagi, teadvustades, et aeg on jahile siirduda. Nagu veebikaamerast näha on sellised rohke taimestikuga rooalad neile sobivateks elupaikadeks.

Pole need karjaloomad mingid erilised murdjad olles vaid veidi suuremad rebastest ja kährikutest, keda muidugi oma tegutsemise aladelt tõrjutakse või vahel ka murtakse. Üldisemalt on tegu kõigesööjatega, kusjuures meelsasti tarvitatakse ka taimetoitu ja inimeste lähedusest otsitakse toidujäätmeid.

Lambakasvatajad on loomulikult šaakalite peale pahased, samuti „linnumehed“ sest roostikes tehakse liiga pesitsevatele lindudele. Süütust loomakesest muidugi juttu pole, paraku ei tea me suurt midagi veel nende kohastumisest Eestis.

Meil on šaakal jahiloom ja levinud juba üle Eesti ka väikesaartele ning tänavu juba ka Soome.

Mullu oli meil loendatud üle Eesti kakskümmend neli šaakalikarja või seltsingut, huvitav milliseks kasvab arvukus tänavu talvel?

Pulmad olid šaakalitel tänavu enne talve lõppu, maikuus sündisid kutsikad ainult karjas domineerival paaril ja neid võis olla kaks kuni neli. Kutsikaid imetas emasloom seitse nädalat, aga nende eest kandsid ja kannavad veel praegugi hoolt kõik šaakaligrupi liikmed, et kutsikatest korralikud karjaliikmed saaksid. Seega liigi plahvatuslik paljunemine meie looduses ei tundu nagu reaalsena.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.