Mägraseirel nähtud linnakutest

Postitas Aasta Loom - L, 06.08.2016 - 10.30
Sisu
paunküla linnak
Piltmõistatus. Kus on mägralinnak? Kuna foto peale on keeruline mitut uruava korraga püüda, siis Paunkülas asuva linnaku reedab fotol eelkõige tugevalt kraabitud ala – liiva on kõvasti välja tassitud ja paremal üleval on näha jäme vagu, mispidi mäger toimetab urust liiva ja kulu sisse-välja. Samuti on aimata tugev vagu keskmisest puudekolmikust vasakul. Urge endid pole aga fotol praktiliselt näha, kuna sissepääsud on tegelikult üsna väikesed, vaid kuni 25-sentimeetrise läbimõõduga ning samas asuvad üksteisest piisavalt kaugel, et mitte ilmekalt fotole jääda.
Foto: Tiit Hunt
 

Eesti suurim mägralinnak asub seni teadaolevalt Raplamaal Hageri kandis, kus 2008. aasta oktoobris kirjeldati 89 uruavaga linnakut, millest kasutuskõlblikke avasid oli 75, ja millest mäger omakorda kasutas 44 urgu. Tegu on päris suure linnakuga, ehkki Inglismaa 130 avaga mägrakindluste vastu see ei saa. Kahe maa linnakuid ei tasu muidugi tõsiselt võrrelda, sest tingimused mägraeluks Briti saartel on hoopis teised. Mäger elab Eestis ikkagi oma levila põhjapiiri lähedal.
Seni pole 2016. aasta seire käigus küll Hageri-suuruseid linnakuid leitud – Tiit Hundi tänavune kõige võimsam leid asub Läänemaal Nõva kandis, kus linnakus on 28 aktiivset uruava. Kuid urgude loendamine pole otseselt seire eesmärk, vaid kontrollimine, kas mäger neid endiselt asustab. Seiratakse kümnekonna aasta eest ülesmärgitud kohti ning rekordlinnaku kätte jõuab järg alles järgnevatel aastatel, mil seire siirdub Raplamaale. Nii et kas Hageri on kasvanud või kahanenud, me veel ei tea.
Uruavade arv ei väljenda ilmtingimata mägralinnaku võimsust: “Linnakus võib olla vähe urge, aga ise on vägev ja avad üksteisest kaugel. Teisal on uruavad tihedalt üksteise kõrval, aga linnak ise näeb suht mannetu välja. Maastiku eripära ei võimalda seal muud,” kommenteerib mägraseire läbiviija Remek Meel.
Urgude arve ei seostu kuidagi ka elanike arvuga linnakus, vaid väljendab pigem maastiku geoloogiat ja mägralinnaku ajalugu, mis võib ulatuda rohkem kui saja aasta taha ja isegi rohkem.
Tänavu käiakse seire käigus läbi Harju-, Lääne-, Järva-, Võru-, Tartu-, Viljandi- ja Ida-Virumaa. “Seni olen kõik ettenähtud linnakud üles leidnud, välja arvatud ühe, ent vastutasuks samas kandis ka juhuslikult ühe suure linnaku lisaks avastanud,” on mägraseire läbiviija Tiit Hunt rahul.
Eestis käivitus mägraseire tänavu esmakordselt ajaloos.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.