Linnuvaatleja

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Igal aastal vaatab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) üle punase nimestiku ning täpsustab liikide ohustatuse jaotuseid. Ka lõppev aasta on toonud muudatusi mitmete linnuliikide ohukategooriatesse.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mõnisada miljonit aastat tagasi tekkinud esimestest linde katvatest karvalaadsetest moodustistest (Tiirutaja nr 30, lk 7) on arenenud mitmesuguse kuju ja funktsiooniga suled. Vahetult kehapinnal asuv udusulestik aitab säilitada kehasoojust, jäigemad kontuursuled parandavad aga sulestiku veepidavust. Samuti kaitseb sulestik lindu ülekuumenemise eest. Kuna linnud elavad mitmesugustes oludes, on alust arvata, et sulestiku omadused on evolutsioneerunud vastavalt elukeskkonnale – näiteks võiks külmades ja niisketes oludes elava linnuliigi sulestik olla tihedam.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Siniraag (Coracias garrulus) on putuktoiduline põllumajandusmaastike lind, kelle arvukus ja levila on intensiivse põllumajanduse tulemil vähenemas kõikjal. Suluspesitsejana ei ehita ta õõnsust ise, vaid kasutab teiste liikide poolt tehtuid ja ka inimeste paigaldatud pesakaste. Saaki varitseb siniraag sageli näiteks elektriliinilt maastikku jälgides.

Siniraag on kergesti äratuntav erksinise sulestiku järgi. / foto: Arne Ader, Loodusemees.ee

Foto Arne Ader

Sinikaelajäljed lumel

Teistkordselt toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud ning on hea meel tõdeda, et Eestis on palju häid linnutundjaid. Sel korral oli veebruarist novembrini kestnud määramisvõistlusel sadakond osalejat rohkem – kui eelmisel määramisvõistlusel lõi kaasa 146 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 229 nutikat linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 94, sealhulgas algajaid 70 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 15 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Foto Arne Ader

Harakas

Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase, 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnu sulestiku värv sõltub suuresti sulepigmentidest: soojad kollased-punased toonid tulenevad karotenoididest, punakaspruunid porfüriinist, mustad ja hallid aga melaniinist. Kuid leidub ka ebatüüpiliselt heledate, lausa valgete sulgedega isendeid, kelle puhul on tegu pigmentide puudusest põhjustatud värvushälbega. Tuntuimad värvushälbed on leukism ja albinism ehk osaline või täielik melaniini puudumine nahas, karvades või sulgedes. Leukismile on iseloomulik sulestikus tavapärasest heledamate sulgede olemasolu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vahemere-äärse rabapistriku (Falco peregrinus) asurkonna kasvu on seostatud kõnnupistiku (F. biarmicus) taandumisega Itaalias. Kuigi laia levila tõttu ei ole liigid globaalselt ohustatud, on mõlema liigi arvukus siiski madal: kõnnupistrikke on Itaalias 123–147 paari, rabapistrikke 700–800 paari. 1980. aastatel rabapistriku arvukus pestitsiidide tõttu kahanes, kuid nende keelustamisest alates on liigi arvukus jõudsalt kasvanud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale võib rasva põletamist kiirendada inimhäiring, kuna pagemine nõuab lisaenergiat. Ebasoodsate olude ennetamiseks koguvad linnud rasva, kuid liigne kehakaal pärsib omakorda lennuvõimet ja suureneb riski langeda kiskja saagiks. Seega on vaja osata optimeerida ka talvist rasvavaru, eriti talve jahedas kliimas veetvatel lindudel nagu näiteks Suurbritannas talvitavatel metskurvitsatel (Scolopax rusticola).

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Nädalapäevad tagasi esmakordselt Eestis vaadeldud uut linnuliiki veisehaigrut vaadeldi ka 9. novembril Muhus.

Pühapäeval, 4. novembril pildistas linnuvaatleja Marco Purovesi Saaremaal Salme alevikus Eestis seni vaatlemata veisehaigrut. Vaatamata järgnevatel päevadel toimunud otsingutele, lähiümbrusest veisehaigrut uuesti üles ei leitud.

Täna, 9. novembril nägi loodusehuviline Bert Holm veisehaigrut aga Muhu saarel Lõetsa külas. Kuna veisehaigur eksib Põhja-Euroopasse harva, võib oletada, et Salmes ja Lõetsal vaadeldi sama isendit.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.