Linnuvaatleja

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 7. voorus oli 102 osalejat, kellest algajaid 72 ja edasijõudnuid 30. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 16 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Oht langeda ühe kiskjaliigi saagiks võib tingida erinevatel saakliikidel sarnaste hoiatushäälitsuste kasutamist. Hoiatus on mõistetav kõigile ning suhteliselt odav, sest teave levib kiiresti ka hoiataja kiskja eest varju jäämisel. Hoiatus võib anda teavet kiskjaliigi ja lähenemissuuna, samuti suuruse, kauguse või käitumise kohta. Seepärast on kasulik mõista sarnase ökoloogia või sama elupaika jagavate liikide hoiatusi.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Sel suvel leidis esmakordselt kinnitust lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis. 19. juulil pildistas Irja Tammekänd Pärnumaal Jaagupis toitu kandvat vanalindu ning 31. juulil samas kohas ka pesast lahkunud noorlindu.

Vasakul noor lääne-pöialpoiss, pildistatud 31.07.2018 Pärnumaal Jaagupis. Paremal toitu kandev vanalind, pildistatud 19.07.2018. / fotod: Irja Tammekänd

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. augustini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kormoranide (Phalacrocorax carbo sinensis) arvukus on Euroopas, sealhulgas Eestis, aastatega üha kasvanud – kui 1983. aastal talvitas Euroopas 91 000 lindu, siis 2003–2013 loendati juba 600 000–690 000 isendit. Sellisel määral liigi arvukuse suurenemine on põhjustanud probleeme kaluritele ning pannud otsima tõhusaid lahendusi kalavarude kaitsmiseks talvitamisaladel peatuvate kormoranide eest.

Seni ei olnud Kesk-Euroopasse talvitama koonduvate lindude päritolu teada, mis tegi omakorda küsitavaks talvitavate lindude ohjamise tõhususe lokaalsete pesitsuskolooniate ohjamisel. Siiski on konflikti lahendamiseks vaja liigi arvukuse kõrval uurida ka talvitamisalasid – kas linnud talvitavad ühes kohas või talvitavad erinevate asurkondade linnud erinevates kohtades.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

2015. aasta juunis tegi ornitoloog Rafael Bessa Brasiilia savannis välitöid ja kuulis tundmatut linnulaulu. Ta salvestas hääle ning mängis selle uuesti ette, et laulja kohale meelitada. Ettevõtmine läks korda ja Bessa nägi pruunikat tuvi, kelle tiibadel särasid sinised täpid. Lindude hilisemal määramisel fotodelt selgus tema suureks üllatuseks, et tegu on kampo-värbtuviga (Columbina cyanopis), keda kohati viimati 1941. aastal ja peeti tänaseks väljasurnud liigiks.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kagu (Rhynochetos jubatus) on Uus-Kaledoonia saarestiku ainus tänaseni elusolev lennuvõimetu linnuliik. Kolm kümnendit tagasi kirjeldati saarestikust leitud 1800 aasta vanuste luude põhjal kagu sõsarliiki Rhynochetos orarius, kes oli 16–41% suurem ja 40% raskem. Siiski seavad Poola teadlased sõsarliigi olemasolu kahtluse alla ja peavad tõenäolisemaks, et tegu on ühe ja sama liigiga.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku. Eelise saavad veelise eluviisiga organismid ning sageli laiendavad uued madalaveelised alad veelindude toitumisvõimalusi. Kas aga kobraste tegevuse tulemusena tekkivad aeglase vooluga või lausa seisva veega alad on veelindudele pesitsemiseks atraktiivsed?

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Umbes pool maailma hallpea-albatrossidest (Thalassarche chrysostoma) pesitseb Atlandi ookeani lõunaosas asuval Lõuna-Georgia saarel. Nende lindude arvukus väheneb aga kiiremini kui ühelgi teisel albatrossiliigil: viimasel kümnendil lausa 5% aastas ning rõngastatud lindude taaspüükidest selgub, et kõige rohkem hukkub hallpea-albatrosse esimestel aastatel pärast lennuvõimestumist.

Hallpea-albatrossi poeg / foto: Ben Tullis (wikimedia commons)

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 107 osalejat, kellest algajaid 80 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 9 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK