Aasta looma naaber - metstuhkur

Postitas Aasta Loom - L, 12.10.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Tuhkrud elavad kõiksugustes õõnsustes, teiste loomade urgudes või lihtsalt varjes: puujuurte all, oksahunnikutes, puuõõnsustes, kivihunnikute vahel. Sobivate õõnsuste puudumisel võib tuhkur ise kuivadesse nõlvadesse maa-aluse uru kaevata, eelistades sealjuures veekogu lähedust. Talvine jäljeraamat on paljastanud mulle, et jõgede ääres kohatud tuhkrud kasutavad elupaigana vanu koprakuhilaid ning kobraste poolt jõekaldasse uuristatud urge.

 

Metstuhkur on laiemalt levinud Eesti mandriosas ja tema eelistatud elupaigaks on metsade, kultuurmaastike ja mitmesuguste biotoopide servaalad. Ta eelistab väiksemate veekogude jõgede, ojade, kraavide ja tiikide lähedust. Just nendes paigus kopraradadel liikudes on minul tulnud ette kohtumisi tuhkuriga.

 

Tuhkur võib elada ka taluhoonete ümbruses ja asulates ning seal võib ta teinekord põhjustada paksu pahandust inimesele, kes juhtumisi kanu peab. Teisalt on ta tõhusam kui kass, püüdes toiduks erinevaid pisinärilisi, kuid ka näiteks madusid.

 

Metstuhkur on pika saleda keha, koheva karvastiku ja lühikeste jäsemetega. Tema seljapoole värvus on tumepruun ja selle alt paistab välja helekollane aluskarv. Kõhupool on tumedam kui selg, kurgualune valge ning pea on kirju. 

Just nägu nähes on hea lihtne määrata, millise loomaga on tegu – tuhkur on ilus kirju! Kaks korda aastas vahetab tuhkur karva, olles suvel tumedam ja talvel heledama karvastikuga.

Tuhkru isasloomad on tunduvalt suuremad, kui emasloomad. Isaslooma kehakaal on 600-1300 grammi, emastel vaid 310-600 grammi. Metstuhkur on mõõtmetelt üsna identne ameerika naaritsa ehk mingiga.

 

 

tuhkru
Tuhkru koonu ümbrus on valge, silmade ümbrus pruun, silmade taga on suurem valge riba, mis ulatub üle näo kõrvade taha. Kõrvad on tumedad, kõrvalesta välisserva piiravad valged karvad.
 

 

Tuhkur toitub esmajoones kahepaiksetest ja hiirtest, kuid ka roomajatest, putukatest, ussidest, limustest, lindudest ja nende munadest ning kaladest. Ta sööb kõiki, kellest jõud üle käib, kuid võib vahel süüa ka puuvilju. Tuhkur ujub ja sukeldub hästi, tema varvaste vahel on ujunahk, mis ulatub pooleni varvaste pikkusest. Tal on väga hästi arenenud haistmismeel ja kuulmismeel. Nägemismeel on vähem arenenud.

 

 

tuhkur
Metsas saagijahil olev tuhkur, kes käis süstemaatiliselt läbi puujuurte aluseid, lootes tabada närilisi ja kahepaikseid.

 

 

Tuhkrut kohata ei ole lihtne, sest ta on hämaras ja öösel tegutsev kiskja. Enamus minu kohtumisi tuhkruga on aset leidnud nende jooksuajal märtsist aprillini. Sellel perioodil võivad loomad olla tegusad ka päevavalgel. Pojad sünnivad neil mais ja pesakonnas on ligi 4-8 poega. Pojad on 35 päeva pimedad ning emasloom hooldab poegi üksi. Väljaspool paaritumisaega elavad isas- ja emasloom üksinda.

Noored tuhkrud lahkuvad ema juurest 12-nädalaselt ja saavad suguküpseks aastaselt.

 

tuhkur
Pildil isaloom, kelle tüvepikkus on 36-43 sentimeetrit ja kehakaal 600-1300 grammi.

 

 

tuhkur
Pildil emaloom, kes oli tunduvalt väiksem ja palju heledama karvaga, kui eelmisel päeval kohatud isasloom. Emalooma tüvepikkus on 29-36 sentimeetrit ja kehakaal 310-600 grammi.

 

 

Tuhkru üheks nimeks on tõhk – tema anaalnäärmed eritavad ohtralt lehkavat nõret, mida ta kasutab kodupiirkonna märgistamisel, kuid ka enesekaitseks. Tuhkrul on ohtralt vaenlasi – teda võivad murda kõik suuremad kiskjad ning röövlinnud. Niisamuti kuulub tuhkur meil kütitavate loomade hulka.

 

tuhkru
Metstuhkur on pika saleda keha, koheva karvastiku ja lühikeste jäsemetega, meenutades minki.

 

Mets- ja kodutuhkur

Tuhkru puhul pean alati täpsustama, et tegu ei ole üks-ühele sama loomaga, keda kodus lemmikloomana peetakse. On olemas metstuhkur ja siis on kodutuhkur, kes on metstuhkru ammustest aegadest kodustatud vorm. Viimast kutsutakse ka puurituhkruks, valgetuhkruks või frettiks. Ingliskeelne nimi on ferret, kuid metstuhkuri nimi on polecat.

Anatoomiliselt sarnaneb frett tuhkruga, kuid erineb temast valkjaskollase aluskarva ja tumedama pealiskarva suure kontrastsuse ning koduloomale omase vähese agressiivsuse poolest. Niisamuti on puurituhkrute hulgas peale standardvärvi loomade mitmesuguseid karvavärvusmutante: tuntumad on valged, helekollased ja tumepruunid.

 

Remo Savisaar

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.