Eelmisel laupäeval tutvusime mäger Matilda vapra iseloomu ja tema järglastega. Täna vaatame, kus see südi loom elab.

Meie mägravaatlused leiavad aset ikka ühes ja samas kandis ja Matilda liikumissuundi arvestades tekkis meil kindel arvamus, et ka tema elupaik ei tohiks seega kuigi kaugel olla. Sel kevadel, kui lumi veel paiguti maas oli, läksimegi asja uurima. Uskumatu, leidsimegi! Tegemist on tõsise mägralinnakuga ning see on asunud seal juba arvatavasti väga palju aastaid. Mitmekümnel ruutmeetril on hulganisti suuremaid ja väiksemaid kulunud käiguradadega avausi. Linnak asub üsna üksildase põllu servast kümmekond meetrit segametsa sisse, väikese oja kaldal looduse või mäkrade poolt kujundatud künklike kuhjatiste sees. Oleks mina mäger, siis oleks selline elupaik minu viietärni-valik! Tegin mobiiliga kiiresti mõned klõpsud, et meie suurleidu isegi hiljem uskuda söandaks ja tulime kiiresti ära.
Meie perel on mitmeid tuttavaid jahimehi, kes meie rohkete mägralugude peale silmi suureks ajavad, sest enamus neist pole mäkra ka oma jahimeheelu jooksul kunagi kohanud.
Mul on nii hea meel, et mägravahmiil on just meie lähinaabruse oma koduks valinud, tunneb end siin ilmselt hästi ja turvaliselt ning loodetavasti elavad naaber Matilda ja tema järglaste järglasedki meie lähistel veel hulga aastaid.

Külli Joonson

Mägratundja Tiit Hunt kommentaar: Mägralinnakud võivad olla üle saja aasta vanad. Kui keegi on vahepeal urge lahti kaevanud ja mägrad on linnakust kadunud, siis paar aastat hiljem on sinna kindlasti tulnud uued loomad. Sest selliseid kohti, mis hästi mägrale passivad, ei jäeta unarusse. Kui biotoop tingib sobivuse, võib linnak olla isegi mitmeid sadu aastaid vana.