Mägrakaamera vaatajad on kindlasti märganud, kuidas mäger enne urust väljumist hoolega õhku nuusutab, ikka ühelt ja siis teiselt poolt. Ning alles siis otsustab, kuhu suunas minna.
Öösel tegutseva loomana magab ta valgel ajal maa-aluses hästi vooderdatud magamiskambris. Info sellest, mis uneajal pesakoha läheduses toimub, sinna ei jõua. Arutu oleks ärgates õhinal õue tormata. Kõike tuleb teha tasa ja targu. Võimatu ei ole, et läheduses varitseb ilves või on hundid liikvel. Hoidku Jumal inimese eest! Teda peavad kõik metsaasukad kartma. Ega mägral rohkem vaenlasi olegi.
Märgal on kehv nägemine. Silmi on vaja sedavõrd, et pimedas metsas liikuda näeks ja millelegi otsa ei koperdaks. Infot ümbritseva kohta saab ta haistmise ja kuulmise järgi. Mõistlik on mõnda aega õhtusel ajal enne väljumist urusuul nuusutada ja kuulatada. Ohu korral saab siit kiirelt kindlusesse tagasi tõmbuda.
Oluline on uurida ilma. Kui liikvele minna, siis soovitavalt vastutuult. Nii annavad lõhnad teada, mis ees ootamas on.
Tähtsad on sademed. Näituseks võib pärast tugevat sadu vihmaussidel tekkida hapnikupuudus ja nad ronivad maapinnale. Sellisest paigast võib saada rikkaliku ja maitsva eine kerge vaevaga.
Kõrge õhuniiskuse korral lähevad teod liikvele. Mõnes paigas võib neid mägrarajale koguneda suurel hulgal. Pole tarvis otsida, ainult söö!
Urusuudmel olukorda instiktiivselt analüüsides tekib mägral plaan, kuidas eelolevat ööd kõige tulusamalt ja ohutumalt kasutada.

Vahur Sepp