Linnuvaatleja

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 122 ja edasijõudnuid 38. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 18 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linde on metallrõngastega märgistatud üle sajandi. Tänapäevased moodsad lindude jälgimisseadmed (GPS-saatjad, kiibid) annavad lindude kohta oluliselt täpsemat teavet, kuid rõngastamine on peamiselt odavuse tõttu senini kõige laialdasemalt kasutatav märgistamisviis, mis on aidanud tuua selgust nii lindude rännete, asurkonna suuruse, viljakuse kui ka sigimiskäitumise kohta. Rõngastamise puuduseks on, et lind tuleb märgise lugemiseks uuesti tabada ning ka siis ei pruugi õnnestuda rõngal olevat unikaalset koodi tuvastada – rõngad kipuvad kuluma ning võivad linnul ka jalast kaduda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus aga, et lindudel on oluline roll samuti arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises. AM seened on taimedele olulised, kuna seened, liitudes taimejuurtega, moodustavad mükoriisa ehk seenjuure, mis aitab taimedel mullast toitaineid ja mineraale omastada ning tagab taime parema kasvu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude saabumisperiood pesitsusaladele on mitmeid nädalaid pikk. Esimesed saabujad saavad küll väikese eelise pesapaikade hõivamisel, kuid võivad ilma halvenedes täbarasse olukorda sattuda. Kuigi varasemast saabumisest saadav kasu on reeglina suurem, saabuvad linnud ometigi pesitsusaladele erinevatel aegadel.

Linnuvaatleja annab teada

Foto Arne Ader

Kodukakk ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 2. voorus oli 189 osalejat, kellest algajaid 145 ja edasijõudnuid 44. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 94 ja edasijõudnutest 19 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Kõikide osalejate vahel välja loositud Eesti Loodusmuuseumi perepääsme võitis Jüri Kõiv, Tartu ülikooli loodusmuuseumi perepileti Ingrid Oks ning Linnuvaatleja koti Marika Mae.

Palju õnne võitjatele ja suur aitäh toetajatele!

Foto Arne Ader

Hallvares pesal (www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnad. Lisaks loositakse auhindu iga vooru osalejate vahel. Tutvu lähemalt: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse teise vooru vastuseid saavad osalejad esitada 31. märtsini. Iga kalendrikuu alguses kuni novembrini ilmub Li
Küsimused leiab siit:

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada: tuntuimad neist on vareslased (uuskaledoonia vares (Corvus moneduloides)), kuid ka papagoid (kea (Nestor notabilis), tanimbari kakaduu (Cacatua goffini)) ja puukoristaja (Sitta europaeus); pasknäärid (Garrulus glandarius) ja künnivaresed (Corvus frugilegus) looduses tööriistu ei kasuta, samas on nad neid kiiresti kasutama õppinud tehistingimustes.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veel märtsis on Eestis talvine – külm, lumine ja putuktoidulisele öösorrile toiduvaene. On teada, et öösorride talvitamisalad asuvad Aafrikas, kuid kuna öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe, oli nende talvitamise täpsem asukoht sellel suurel mandril veel hiljuti teadmata.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaidlused lindude talvise toitmise kasu ja kahju üle on lõputud ja tänaseni ei ole sellele ühest vastust. Lisatoitmise kasuks räägib lindude suurem talvine ellujäämus, oluline on ka positiivset emotsiooni loov inimeste vahetu kontakt loodusega. Muide, lindude talvine toitmine on konkurentsitult populaarseim loodusega seotud tegevus tänapäeva ühiskonnas, arvatakse, et koguni pooltes läänemaailma majapidamistes pakutakse lindudele lisatoitu. Toitmise negatiivseks küljeks on võimalik haiguste levik lindude seas toidumajade kaudu ja viimaste läheduses suurenev kisklus; põhjalikumalt saab lindude lisatoitmisest lugeda siit.