Linnuvaatleja

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Miljardid linnud läbivad lühemaid või pikemaid, ka kuni tuhandekilomeetriseid vahemaid. Õhuruumi kasutatakse ka nii tsiviil- kui militaarlendudeks ning kuna liiklus muutub järjest tihedamaks, on üha olulisem ennetada lennukite ja lindude kokkupõrkeid, mis lähevad igal aastal maksma miljardeid eurosid ning võivad halvemal juhul lõppeda ka inimohvritega.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele. / foto Arnaud Lerondeau, Flickr.com

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud ning osalejaid oli sel korral rekordiliselt palju – kokku 200 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 158 ja edasijõudnute omadele 42. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 63 ja edasijõudnutest 6 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kliima soojenemisega kasvab taastuvate energiaallikate kasutamise tähtsus ning üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks on tuuleenergia. Siiski, kui tuulepargid paigutada ebasobivasse kohta, on nad suureks ohuks nii nahkhiirtele kui ka lindudele – lisaks tuulikutega kokku põrkamisele võib lindudele kahju tuua ka nende jaoks olulisel alal asuva tuulepargi vältimine.

Virtsu tuulepark / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Nokk on omane lindudele, teistel tänapäevastel organismidel see puudub. Kuigi linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi toitumise kohta – näiteks et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest; lühikese ja kõvera nokaga linnud on aga kiskjad –, on seoseid nokakuju ja toitumise vahel siiski vähe uuritud. Senised teadmised tuginevad seostele, mis on kinnitust leidnud mõnedel värvulistel, hanelistel, kurvitsalistel ja nn Darwini vintidel, kuid näiteks röövlindude puhul seost tuvastatud ei ole.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Porr (www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 28. veebruari südaööni: LINK

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Nii nagu loodusliku valiku toimel evolutsioneeruvad bioloogilised tunnused, muutub käitumise, oskuste ja tõekspidamiste edasikandumisel ning teisenemisel ka asurkonna kultuur. Kultuurinähtusi on loomariigis uuritud loomulikult inimestel, palju ka primaatidel ja delfiinidel, kuid lisaks ka lindudel.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Selle aasta Eesti Laulu sümboolikas on oluline osa ka lindudel – aasta ühe enim tähelepanu saava muusikasündmuse tunnuseks on linde visualiseeriv tähestik. Kuigi lindudel on alati olnud roll nii religioonis, mütoloogias, rahvapärimuses, heraldikas, lippudel, logodel, uuris Linnuvaatleja Eesti Laulu tähestiku loojatelt, miks ja kuidas jõudsid just sellise visaalse lahenduseni nemad.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa lõuna- ja põhjapoolusele lähemal elavad isendid on ekvaatoripoolsetest liigikaaslastest suuremad, kuna suurem keha võimaldab külmas energiat tõhusamalt säästa. Esimesena täheldas nimetatud seaduspära 1847. aastal Göttingeni ülikooli teadlane Carl Bergmann (1814–1865), mistõttu tuntakse nähtust Bergmanni reeglina. Kehasuuruse geograafiline varieeruvus populatsioonides on miljonite aastate jooksul juurdunud ja seni ei ole leitud, et Bergmanni reegli kehtivuse kahtluse alla peaks seadma – see on universaalne ning kehtib peaaegu kõikide organismirühmade puhul, ka lindudel.