Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kohalikke looduslikke liike võib mõjutada kodu- ja lemmikloomade omapäi tegutsemine. Kuigi enim on tähelepanu pälvinud kasside „kuritööd “, põhjustavad kahju ka sead, rotid ja koerad, ohustades kokku ligikaudu 600 loomaliiki üle maailma. Kui kasside arvukuse piiramisele pööratakse üha enam tähelepanu – näiteks Austraalias koguni riiklikul tasemel –, siis koertele ei ole samaväärset tähelepanu pööratud. Ometi on koer üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigile ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki. Ja seda inimese hooletuse tõttu.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Sel aastal avaldati põhjalik uurimus maailma röövlindude seisundi kohta (McClure et al 2018). Nüüd on teada, et 18% röövlinnuliikidest on väljasuremisohus ning 52% liikidel arvukus langeb. Kõige rohkem elab ohustatud liike Lõuna- ja Kagu-Aasias.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 4. novembril täienes Eesti linnuliikide nimekiri uue liigi võrra – linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut (Bubulcus ibis). Kui Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on veisehaigur Eesti 389. linnuliik.

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 101 osalejat, kellest algajaid 73 ja edasijõudnuid 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 23 ja edasijõudnutest 9 osalejat. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Moonika Bukotkin, Andres Tamm ja Heivi Varus, kellest igaühel on 45 punkti, ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.

Neljapäeval, 1. novembril esitlevad Uku Paal ja Margus Ots äsja ilmunud raamatut „Birding Estonia“

Eelkõige linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud “Birding Estonia” on esimene põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev raamat, mis sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. Raamatus on ka ajakohane Eesti linnuliikide nimistu koos täpsustustega levikust, arvukusest ja fenoloogiast.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maad katvast neljast miljonist ruutkilomeetrist rabapinnast asub 90% põhjapoolkeral, valdavalt Venemaal, Kanadas, USA-s ja Skandinaavias. Suurima rabade osakaaluga riik maailmas on Soome, kus asub ka kolmandik Euroopa Liidu rabadest. Kui Soomes on kaitse all 14% rabadest, siis Eestis lausa 75%.

Vaatamata suurele osakaalule Maa maismaa pinnast on rabade kaitsevõrgustikesse kaasatus tagasihoidlik ning juba praegu on põllumaade laiendamise, metsa kiirema kasvu soodustamise või turba kaevandamise tulemusena suur osa rabadest muutunud või hävinud.

Tere!

Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.