Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kuldtsiitsitaja – kas rändtuvi saatusekaaslane?

Postitas Looduskalender - E, 30.10.2017 - 09.09

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

19. sajandil Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi (Ectopistes migratorius), kelle parved koosnesid lausa mitmest miljardist linnust, on tõenäoliselt olnud kõige arvukam linnuliik maailmas.

Kuigi rändtuvi väljasuremine tundus mõeldamatu, suudeti arutu jahtimise ja elupaikade – metsade – hävitamisega kõigest mõnekümne aastaga see liik siiski hävitada. Viimane vangistuses peetud rändtuvi suri 1914. aastal.

Rändtuvidega juhtunu näitab, et ka väga arvukatele ning laialt levinud liikidele tuleb esimeste ohumärkide saabumisel tähelepanu pöörata.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - R, 27.10.2017 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Esimene lumi. Jalakas

Esimene lumi. Jalakas

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru vastuseid ootame kuni 31. oktoobrini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

7. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Sel sügisel on Eestis leitud juba kümmekond vöötkakku

Postitas Looduskalender - N, 26.10.2017 - 08.08

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vöötkakk (Surnia ulula) on päevasema eluviisiga kui teised Eestis elavad kakud. Enamasti nähakse teda metsaservas või raiesmikul puutüükal, aga ka elektripostil pisinärilisi või väiksemaid linde varitsemas.

Vöötkakk on Eestis juhuslik pesitseja, harv läbirändaja ning talvitaja, keda on siin kõige suurem tõenäosus kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvu poolest on aastad väga erinevad: mõnel talvel leitakse vaid mõni üksik vöötkakk, parimatel aastatel nähakse üle Eesti aga isegi kümneid isendeid. Sel sügisel on Eestis juba kümmekond vöötkakku leitud.

Hilisem pesitsus ei pruugi tähendada hilisemat sügisrännet

Postitas Looduskalender - T, 24.10.2017 - 19.19

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Laiuskraadidel, kus asub ka Eesti, on lindude sigimisperiood lühike – sellesse peavad mahtuma munemine, haudumine, poegade kasvatamine ja rändeks valmistumine. Kui mõnel aastal, nagu tänavu, jääb kevade saabumine tavapärasest hilisemaks, alustavad ka linnud, vähemalt valdav osa putuktoidulistest värvulistest, pesitsust hiljem.

Kas hilisem pesitsuse algus nihutab hilisemaks ka sügisrände?

Soome sai linnuliigi võrra rikkamaks

Postitas Looduskalender - P, 22.10.2017 - 22.22

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Reedel, 20. oktoobril vaadeldi Norrskäri linnujaamas leetkiuru (Anthus rubescens), kelle näol on tegemist Soome jaoks uue linnuliigiga. Norrskäri linnujaam asub Botnia lahes Vaasa linnast 50 km kaugusel asuval Västra Norrskäri saarel ning seal on lindude sügisrännet jälgitud alates 2012. aastast.

Leetkiur, 20.10.2017 Västra Norrskär

Leetkiur, 20.10.2017 Västra Norrskär / foto: Harri Taavetti (www.birdlife.fi)

Leetkiuru pesitsusalad asuvad Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suurtrapp

Postitas Looduskalender - R, 20.10.2017 - 15.15

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kureliste seltsi (Gruiformes) traplaste sugukonda (Otidae) kuuluv suurtrapp (Otis tarda) on kõige raskem lennuvõimeline linnuliik Euroopas, ehk isegi kogu maailmas. Kuigi Aafrikas elavad hiidtrapid (Ardeotis kori) kaaluvad keskmiselt rohkemgi, on tõestatult suurim olnud siiski 21 kg raskune suurtrapp. Enamasti kaaluvad suurtrapi isaslinnud 8-16 kg, mõnikord ka kuni 18 kg, emaslinnud on väiksemad ja kaaluvad 3,5-8 kg.

Lühinokk-hanede Teravmägede asurkonna küttimine rajaneb täpsele seireandmestikule

Postitas Looduskalender - T, 17.10.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Keegi ei oska öelda jahihooajal kütitud partide ja hanede täpset hulka, kuid just sellest võib sõltuda edasine asurkonna suurus, vanuseline koosseis, sugude suhe, käitumine ja levik. Seepärast on kütitud lindude kohta võimalikult täpse informatsiooni kogumine oluliseks abiks populatsiooni üldise seisundi hindamisel. Tegelikkusele võimalikult ligilähedane hinnang võimaldab parte ja hanesid küttida ka jätkusuutlikult arvukust vähendamata.

Linnuvaatluspäevade tulemused

Postitas Looduskalender - T, 10.10.2017 - 19.19

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Viupardid. Matsalu

Viupardid. Matsalu

Linnuvaatluspäevade tulemus: ainult 185 000 lindu

30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart.

Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.