Maailma suurima pistriku – jahipistriku (Falco rusticolus) – Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et 1863. aasta aprillis lasti üks vana isaslind Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kurista küla maadel. Linnust tehti topis, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Seekordses osas on jutuks lisatoitmise mõju pesitsusedukusele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.

Linnu sulestiku värvus on oluline sugulise valiku tunnus – kirgas sulestik on märk isendi kvaliteedist. Värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid – melaniin ja porfüriin värvivad sulestiku tumedaks, karotenoidid annavad aga sulestikule kirkaid kollaseid, punaseid, oranže toone. Karotenoididel on oluline osa erinevates füsioloogilistes protsessides ja mitte iga lind, vaid ainult terved isendid saavad endale lubada luksust kasutada neid sulestiku kirkamaks muutmisel. Seetõttu ei ole ime, et sageli on partneri silmis eelistatud just kirkavärvilisemad isendid.

Esmaspäeval, 13. novembril loendasid Leho Luigujõe ja Uku Paal Eesti Maaülikooli limnoloogiajaama juures Võrtsjärve lõunaosast kokku 3750 rändel peatuvat väikekosklat. Nii palju väikekosklaid ei ole Eestis varem ühes kohas korraga vaadeldud. Võrtsjärv on üks olulisemaid väikekoskla rändepeatuskohti ning vaadeldud 3750 isendit moodustab umbes 15% väikekoskla Euroopa populatsioonist.

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Seekordses osas on jutuks lisatoitmise võimalikud mõjud linnustiku koosseisule.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.

Koduvarblane ja rohevint / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks (Jones 2011).

Lennata võimaldab tõstejõudu tekitav tiiva üla- ja alapoole õhurõhkude erinevus – ülapoolel liigub õhk kiiremini ja on veidi hõredam kui tiiva alapoolel. Suurte tiibadega linnud, näiteks kondorid, kured, pelikanid ja albatrossid, suudavad pärast algset kiirendust tõusvaid õhuvoole, mille kiirus on 1–10 m/s, kasutades ja tiibadega hoogu mitte andes edukalt õhus liuelda.

Paljude lindude tiiva ülapool on alumisest tumedam. Värvierinevust on seletatud varje-eesmärgiga – saagijahil kiskjale ei torka ülevalt vaadates maastikul lind silma; sama rolli täidab tiiva heledam alapool alt ülesse vaadates. Lisaks on tumedamad suled tugevamad ning kulumisele vastupidavamad.

Laupäeval, 4. novembril loendas Timo Pettay Saaremaal Sõrve säärel kokku 1520 ja pühapäeval, 5. novembril 2020 rändavat alki.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 57, kellest algajaid 35 ja edasijõudnuid 22. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 16 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud.

http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/linnuvaatleja-maeaeramisvoistluse-7-vooru-tulemused

Kevadel, mil päeva pikenemisest tingituna hakkavad vallanduma suguhormoonid, saavutavad lindude sigimisorganid võrreldes talvitamisperioodiga kordades suuremad mõõtmed.

Sigimisorganite arenemisest annab väliselt märku näiteks talvise sulestiku asendumine iseloomuliku hundsulestikuga, mille abil isaslinnud emaslindude tähelepanu üritavad pälvida. Kuigi 97% linnuliikidel toimub sugurakkude ülekanne emase suguteedesse kloaakide lühiajalisel kokkupuutel, kasvavad sigimise ajaks 3% liikidest ka genitaalid, mille abil spermid otse emaslinnu emakasse viia.