Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks. Teatakse ka, et rändsete värvuliste vanalindude tiivad on pikemad ja teravatipulisemad, kui noorlindudel. Ühte kindlat korrapära noor- ja vanalindude tiibade kuju erinevuste kohta siiski välja tuua ei saa, kuid on teada, et erinevate ökoloogia ja morfoloogiaga liikide tiiva kuju ning seda määravad tegurid erinevad.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1935. aastal kirjutas ornitoloog Mihkel Härms ajakirjas Eesti Loodus:

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks lindude pesitsusandmete kogumisel võetakse sageli appi harrastusteaduse (Citizen Science) projektid. Üks vanimaid harrastusteadlaste poolt kogutud andmestikke pärineb Soomest, kus linnuvaatlejad on registreerinud lindude pesitsusandmeid juba 75 aastat.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinikaela jäljed lumel

Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 54, kellest algajaid 34 ja edasijõudnuid 20. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 15 osalejat ja edasijõudnutest seekord vaid üks osaleja – Peeter Anijalg.

Enne viimast vooru juhivad edetabelit algajate hulgas 39 punktiga Tiina Kerov, Maia Mikk ja Reet Org, kellele järgnevad Merike Hiibus, Eleri Inno ja Imbi Kõiv 38 punktiga. Edasijõudnutest juhivad edetabelit 34 punktiga Jaan Grosberg, Pelle Melov ja Tiiu Tali, kellele järgnevad Urmas Männik, Kadri Niinsalu ja Jakob Oetjen 33 punktiga.

Kaheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:

algajad: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustjalg-tülli ehk meritülli (Charadrius alexandrinus) vaatlesid Eestis esmakordselt Ülo Järvekülg, Eerik Kumari, Aino Kumari, Ahto Jõgi ja Eha-Mai Haaviste 17. novembril 1952. aastal Läänemaal Matsalu lahe ääres Metsküla lähistel. Sarnaselt paljude teiste toonaste põnevamate leidude ja esmasleidudega, koguti ka see lind tõestusmaterjaliks ning temast tehti nahk, mida säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Evolutsiooniliselt on linn uudne, vaid ligikaudu 10 000 aastane keskkond ning linnade ning nende asukate arvu plahvatuslikust kasvust võib rääkida alles seoses 250 aastat tagasi alanud tööstusrevolutsiooniga. Autod, rohkelt inimesi, vähe ruumi, lõputu sagimine – see kõik jätab linnast mulje kui ebasoodsast elupaigast. Ometi meelitavad linnad jätkuvalt nii inimesi kui ka loomi.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaljuiibis (Geronticus eremita) oli ammustel aegadel laialt levinud haudelind Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Euroopast kadus kaljuiibis juba enam kui 300 aastat tagasi. Kaljuiibise kadumise kunagised põhjused ei ole teada, kuid viimastel kümnenditel on peamisteks ohtudeks peetud elupaikade kadumist ning jahipidamist.

20. sajandi alguseks oli maailmas säilinud kokku vaid kaks kaljuiibise populatsiooni: läänepoolne populatsioon Marokos ning idapoolne populatsioon Süürias ja Türgis.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader

Koduvarblane

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru vastuseid ootame kuni 30. novembrini.

8. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Eelmise vooru tulemusi vaata siit: 

Edetabelid leiab määramisvõistluse lehelt: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid nagu kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Kui need nimetatud elukäigutunnused, mis määravad enamasti ka isendi edasise elu, on hästi teada, on reeglina teada samuti selle liigi ökoloogia laiemalt.

Hiljutises kirjanduspõhises uuringus, mille eesmärgiks oli kaardistada lüngad meie praegustes teadmistes, hinnata puudulike teadmiste mõju lindude elukäikude evolutsiooni kujunemisse ning määrata tulevaste uuringute prioriteedid, koguti informatsiooni kõigi eelnimetatud tunnuste kohta. Allikatena kasutati mahukat teatmeteost „Handbook of the birds of World“ ning andmebaase Web of Science ja Google Scholar.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Viimases osas on jutuks lisatoitmise mõju lindude käitumisele ja rändele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.
Kolmandat osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: pesitsusedukuse mõjutaja.