Linnuvaatleja

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on tugev ning valdavalt negatiivne. Siiski on üheskoos tegutsedes mõnikord võimalik muutusi tagasi pöörata. Järgnev on ülevaade viiest inspireerivast eduloost linnukaitses.

Assoori leevikese (Pyrrhula murina) arvukus oli vähenenud aastakümneid, kuna võõrliikide levik ja põldude laiendamine oli nende elupaigaks olevate looduslike loorberimetsade pindala drastiliselt vähendanud. Kui alles oli vaid 40 paari, taastas kohalik linnukaitseorganisatsioon 300 hektarit loorberimetsa ja kümne aastaga tõusis arvukus 1000 linnuni.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupesade esmaseks ülesandeks on järglastele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Suurte lindude pesad võivad aga lisaks pakkuda pesitsusvõimalusi väiksematele liikidele. Näiteks valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesi kasutavad mitmed, eelkõige valge-toonekurega sama elupaika jagavad väikesed värvulised – kõige sagedamini kodu- ja põldvarblane (Passer domesticus, Passer montanus) ning kuldnokk (Sturnus vulgaris). Pesakaaslejad ei raja oma pesa valge-toonekure pesatasapinnale, vaid alumistesse kihtidesse, kus pesamaterjaliks kasutatud oksarisu vahel leidub sobilikke õõnsusi ja avausi.

Linnuvaatleja uudis

Foto Arne Ader

Tuttpütt pesal

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 133 osalejat, kellest algajaid 100 ja edasijõudnuid 33. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 osalejat, edasijõudnutest aga ainult üks – Peeter Anijalg.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/neljas-voor-algajad

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimesed näevad binokulaarselt ehk mõlema silmaga sama vaatevälja. Ruumiliselt paremini võimaldab ümbritsevat tajuda väike erinevus silmade vaatenurgas – kui üks silm kinni katta, hinnata enda ees olevate esemete omavahelist kaugust ning seejärel avada teine silm, saab aru binokulaarse nägemise eelisest.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks Eestis pesitsevale ja hästi tuntud kuldnokale (Sturnus vulgaris) võib Eestis kohata ka haruldast eksikülalist roosa-kuldnokka (Pastor roseus).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toimetulek erinevates olukordades sõltub nii keskkonnast kui ka isendi käitumisest. Sageli räägitakse nii inimeste kui ka loomade puhul isiksusest, mille all peetakse silmas isendile omast ajast ja keskkonnast sõltumatut käitumist – näiteks võib isiksustunnuseks pidada looma varajast või alles viimasel hetkel põgenemist ohtu märgates, aga ka erinevaid hoiatushäälitsusi ja isendi uudishimulikkust ehk tegutsemist uudsetes oludes. Need viimati nimetatud isiksusomadused on loomade seas üsna põhjalikult ja laialdaselt uuritud.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Holland on tuntud erinevate piimatoodete poolest: 80% piimast eksporditakse peamiselt juustu ja piimapulbrina. Majanduslikult on nii intensiivne põllumajandus küll kasulik, kuid põllumajandusmaastike elurikkusele mõjub see hävitavalt.

Kuivendamine, varane niitmine ja liigirikaste rohumaade asendamine monokultuuridega on viinud enamiku tutka- ja lõokesepopulatsioonide kadumiseni ning vähendanud tunduvalt rahvuslinnu mustsaba-vigle arvukust.

Mustsaba-vigle / foto: Margus Ots, 14.06.2012 Saatse

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Varases arengus on organismil vaja energiat ja mikrotoitaineid, et tagada kõigi organite normaalne areng ja toimimine ka ülejäänud elu jooksul. Raske lapsepõlv võib jätta jälje kogu eluks, kuna just siis valatakse vundament tulevaseks eluks. Näiteks võivad kasvuraskused varases eas põhjustada probleeme muuhulgas immuunsüsteemi toimimises, mistõttu võib isend vaevelda tavapärasest sagedamini haiguste käes.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Intensiivistuva põllumajanduse tulemusena on oluliselt kahanenud nii putukate kui ka lindude arvukus. Siiski ei pruugi arvukuse vähenemine liigi geneetilise mitmekesisuse säilides saatuslikuks saada, kuna suurema geneetilise mitmekesisusega liik elab äärmuslikke keskkonnamuutusi üle tõenäolisemalt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaldapääsukesed / foto: Liis Keerberg

Kuna kaldapääsuke pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades ning nende pesakoobaste rajamiseks sobivad kohad paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, siis lindude ja inimeste huvid paratamatult ristuvad. Seepärast on Eesti Ornitoloogiaühing valmis saanud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele.

Valminud juhendist leiab infot kaldapääsukeste pesaelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta.