Linnuvaatleja

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 5. mail Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et ühes pesas olid kuldnokal pojad juba koorunud. Ülejäänud kontrollitud kuldnokapesades oli ühes viis muna ja neljas pesas kuus muna. Eelmisel aastal koorusid Vana-Kuustes kuldnokkadel esimesed pojad alles pärast 10. maid.

Kuldnoka 1(-2) päeva vanused pojad Tartumaal Vana-Kuustes 05.05.2018 / foto: Margus Ots

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ninasarviklind (Buceros rhinoceros), aga ka teised Kagu-Aasia vihmametsade suured sarvlinnud, ei suuda vaatamata võimsale nokale ise pesaõõnsusi rajada. Seepärast vajavad nad pesitsemiseks teiste loomade, näiteks rähnide või maailma väikseima karu malai karu ehk biruangi (Helarctos malayanus) poolt uuristatud puuõõnsusi. Paraku jääb intensiivse metsaraie tõttu pesaõõnsusteks piisavalt suuri puid järjest vähemaks.

Ninasarviklind / foto: AbZahri AbAzizis (wikimedia commons)

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 3. voorus oli 130 osalejat, kellest algajaid 98 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 73 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnupoegadele toiduks olevad röövikud arenevad samas rütmis taimedega, seepärast peavad värvulised kevadel taimestiku kasvuga sammu pidama. Kuna taim, röövik ja lind on temperatuuri suhtes erineva tundlikkusega – taime ning rööviku areng sõltub otseselt temperatuurist, lind on püsisoojane, kelle poegade kasv aga sõltub eelnevatest –, juhatab see ahel kliimasoojenemise juurde.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tere!

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprillini - LINK

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja
www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mitmete haneliikide populatsioonid on viimastel aastakümnetel nii rändeteede kui ka talvitusalade põldudelt leitava ühe rikkalikuma toidu tõttu oluliselt kasvanud. Põllumeestele võib aga hanede põldudel toitumine tekitada märkimisväärset kahju (vt siit). Näiteks Hollandis talvitavad suur-laukhaned (Anser albifrons) põhjustavad aastas 2,5 – 4,5 miljoni euro eest kahju, mis teeb põllumehe jaoks ühe suur-laukhane hinnaks arvestuslikult 7 eurot.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 22. aprillil Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste kontrollides selgus, et rasvatihased on munemisega alustanud. Kolmekümnes läbi vaadatud pesakastis olid pooltes valmis pesad ning ühte neist oli täna munetud ka esimene muna.

Rasvatihasel esimene muna pesas. 22.04.2018 Vana-Kuuste, Tartumaa. / foto: Margus Ots

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

2017. aasta alguses võttis Kasahstani valitsus vastu otsuse keelata kevadine linnujaht ning vaid aasta hiljem on tulemused selgelt näha.

Jahindus mõjutab Kasahstanis mitmeid linnuliike. Kõige rohkem kütitakse veelinde, mistõttu on luikede, partide ja hanede arvukus alates 1990. aastate keskpaigast vähenenud poole võrra. Kuigi ka enne kevadise jahi keelamist oli lubatud ainult isaste partide laskmine, vähendas paariliseta jäävate emaste hulk pesitsusedukust. Salakütid tapsid ka emaseid linde ning kaitsealuste liikide esindajaid, lisaks mõjutavad arvukust kliimamuutused ja elupaikade kadumine.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele. Ränne on lindude elus üks ohtlikumaid ja energiakulukamaid ettevõtmisi ning nõuab vahepealseid toitumispeatusi. Eriti kevadrändel on hanedel pesitsusaladele jõudmiseks vajalik koguda teelt kaasa rasvavarud, mis võimaldaksid edukamat pesitsust. Suurepäraselt sobib selliseks nn tankimiskohaks põllumaa, kus kevadeti tärkab värske ja energiarikas taimestik. Paraku ei kasvata põllumehed vilja hanede nuumamiseks ning rändel olevate hanede poolt tekitatud kahju ulatus võib olla märkimisväärne.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eestis on kaelusrästas (Turdus torquatus) Põhja-Euroopasse pesitsema suunduv haruldane läbirändaja, keda kohtab enamasti aprillis ja mai alguses Lääne-Eestis. Eestis kaelusrästas ei pesitse.

Kaelusrästas, 30.04.2012 Saaremaa, Maanteküla / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)