Rändega siia saabuv hõbe-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes on päeval varjepaikades, mis asuvad mitmesugustes hoonetes leiduvates õõnsustes. Varjekohti on leitud ka aknaluukide tagant ning linnupesakastidest!
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mrocz
Millal saabuvad meile rändnahkhiired ja kes nad on?
Vastab nahkhiireekspert Oliver Kalda:
Kuigi kevad on visa hoogu koguma ja päikeselised ning soojad ilmad vahelduvad veel lörtsi ja rahega, on siiski käes aeg, mil meile saabuvad rändnahkhiired.
Rändureid on meil kokku 5 liiki: suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (P. pipistrellus), pügmee-nahkhiir (P. pygmaeus) ja hõbe-nahkhiir (Vestpertilio murinus). Mõned lisavad siia otsa ka kuuenda liigi – väikevidevlase (Nyctalus leiseleri), kuid tema esinemine meie faunas ei ole veel lõpuni selge.
Suurvidevlast võib sageli kohata tänavavalgustuse lähedale kogunenud putukaid püüdmas. Rootsis tehtud uurimuses leiti, et suurvidevlased lendavad toiduotsinguil sageli ka kaldast mitme kilomeetri kaugusel mere kohal.
https://en.wikipedia.org/wiki/Common_noctule#/me
Rändurid hakkavad meile saabuma mai alguses, kuid suurem osa neist jõuab kohale mai teises pooles. Praeguseks peaks neid olema nahkhiiredetektoriga jalutades kuulda juba nii mõneski pargis ja mitmel pool veekogude ümbruses. Huvitav on teada, et meie nahkhiirtest üks pisim – pargi-nahkhiir võib rännata talvituma kuni 2000 kilomeetri kaugusele!
Pargi-nahkhiir on öise aktiivsusega loom, kes liigub päevaks varjepaikadesse, milleks kasutab sageli hooneid, kuid loomi võib leida ka puuõõntest ja lahtise koore alt. Sageli kasutab nahkhiirte varjekaste, Eestis on rände ajal leitud ka linnupesakastidest.
https://et.wikipedia.org/wiki/Pargi-nahkhiir#/media/Fail:Pipistrellus_n…