Nüüd ka Tallinnas – šaakalid – tere tulemast!

Postitas Aasta Loom - K, 19.05.2021 - 13.11
Avapilt
Sisu

Nädal tagasi andsime teada, et koolilaste rajakaamera pildi abil leidis tõendamist šaakali olemasolu Lahemaa rahvuspargis, täna selgub, et šaakal elab ka Läänemaa ja Lahemaa vahele jäävas Tallinnas.

 

Tallinna Vaba Waldorfkooli rajakaamera Vabaõhumuuseumi püüdis aprilli- ning maikuus kümmekond klippi õunu nätsutavast šaakalipaarist, kes naasid mitmel päeval järjest kaamera ette ning märgistasid usinalt territooriumi. Laste juhendaja Helen Arusoo üllatus oli suur, kui rajakaamera videolt paistvad loomad, kes meenutasid natuke hunti ja natuke rebast, suure ekraani pealt vaadates osutusid hoopis šaakaliks. „See on iseenesest jahmatav, et meil Tallinnas šaakal elama on asunud, looma võõrapärane nimigi viitab, et ta on siin täielik uustulnuk, keegi ei tunne teda,“ kommenteerib Arusoo.

Võõrapärasele nimele vaatamata on šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) Eestisse tulnud loomulikul teel, nagu valge-toonekurg omal ajal – ühel päeval oli ta kohal ja kõik. Tuli selleks, et jääda. Ilma inimesteta šaakal siiski Eestis hakkama ei saaks, tema toidust moodustavad olulise osa kompostihunnikud ja nende ümber toimuv. Õnneks leidub Vabaõhumuuseumi kompostihunnikuid inimeste aedades rohkesti. Ilmselt saab šaakalist meie tavaline äärelinnade elukas, kes sööb seda, mida ära visatakse ja ulub meile videviku tulles oma nukrat šaakalilaulu. Ja ega selles midagi otseselt halba ju pole!

„Tegelikult oli see oodatav, et Tallinna lääneküljele mingi paar tasapisi tekib,“ kommenteerib ulukispetsialist Peep Männil, "Vaadates šaakali leviku arengusuundi ja arvestades sellega, et kogu see rannikuala on hundivaba piirkond, annab see  talle soodsad võimalused elamiseks, kuna inimasustus on lähedal ja sööki leidub – šaakal on kõigesööja.“

Šaakali pärast aga mingit hirmu inimene tundma ei pea. „Inimesele ta ohtlik pole,“ kommenteerib Männil. Seevastu Vabaõhumuuseumis olevate lammaste suhtes peaks olema veidi ettevaatlik. Kui šaakalil peaks tulema pojad, võib esineda tallede vargusi. „ Reeglina nad aga ka lammastele suurt ohtu ei kujuta,“ kommenteerib Männil. Vabaõhumuusemiga võetakse ühendust.

Tänavu on koolilaste rajakaamera abil on tuvastatud juba kaks uut šaakali levikupaika Eestis.

 

Lisainfo:
Koolilaste rajakaamerate liikumise eestvedaja Helen Arusoo 5691 1921

ulukispetsialist Peep Männil  5134 898
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.