Rahvusloom

Hallhundi pered kõikjal maailmas on praegu paiksemad kui ülejäänud aastal ning seadnud oma elu kutsikakeskseks. Sestap on paslik tutvustada hundikutsikate lastetuba.

Uru valib, renoveerib ja vajadusel kaevab valmis hundimamma. Teistel täiskasvanud karjaliikmetel siin suurt sõnaõigust pole. Uru tüübi, sisekujunduse ja asukoha suhtes on hundiemadel aga vabad käpad. Mõni eelistab kivist koopaid, teine puidust, mõni mamma kaevab aga uru hoopis mäenõlvale. Kellele meeldivad kitsamad, kellele avaramad puuõõnsused või juurealused. 

Eestist leitud hundipere urg. Foto: Laura Kiiroja

Sel nädalal avaldas Eesti Jahimeeste Selts video Lätist, kus on näha emahunti raiesmikule jäänud urust oma kutsikaid päästmas. 

Varasemalt oleme teiega jaganud videot hundikutsikatest, kes oma vanemate ees end vabatahtlikult selili viskavad ja toitu nuruvad. Sellega oleme selgitanud, et erinevalt koerakoolituse maailmas levinud müüdile, ei suru hundivanemad oma järglasi jõuga selili ega sunni neid vägisi alluma.

Emahunt W003F toodi Isle Royale’i saarele 2018. aasta sügisel, paari kuu pärast oli ta sealt juba läinud.
Foto: National Park Service

Täna, 23. aprillil, kolm aastat tagasi kuulutati hunt rahvusloomaks. „Hunt on kõikidest üle,“  ütles tookord oma avasõnas Aleksei Turovski pidulikul sündmusel Rahvusraamatukogu loodusõhtul. Väljakuulutamise ajaks sai valitud just jüripäev, kuna pärimuse järgi olid hundid tuntud kui püha Jüri kutsikad ning selle päeva ended olid esivanematel tugevasti seotud karjakasvatamisega. Usuti näiteks, et sel päeval tehtud maagilised rituaalid hoiavad hundi karjast eemal.

Kahe ja poole aastaseks elanud isahunt rändas uue elupaiga otsingutel Pärnumaalt Narva taha, ületades selleks Narva-Jõesuu kandis piirijõe.

Foto: Marko Kübarsepp

Kanaküla lähistel Pärnumaal märgistati 06. septembril 2019 aastal isane hunt jälgimisseadmega. Vene jahimehed tabasid sama hundi 2020. aasta detsembris Kotelski looduskaitsealal.

Märtsi lõpus õnnestus Yellowstone’i rahvuspargi (USA) töötajatel välja uurida, kes käib viimasel ajal parklast liikluskoonuseid varastamas ja aeg-ajalt ümber paigutamas. Teolt tabatud süüdlased õnnestus lausa videopildile saada. Tegu oli Wapiti Lake hundikarja 11 kuu vanuste kutsikatega. Kari oli mõnda aega piirkonnas asuva piisonikorjuse kallal einestanud. Kõhud täis ja meel rõõmus, otsustasid väikesed vandaalid oma mängulusti liikluskoonuste peal välja elada.

Hundikutsikad oma esimesel elukuul Minnesotas, mis on kliima poolest kuu aega Eestist ees.
Allikas: https://www.facebook.com/VoyageursWolfProject

Kuu aega tagasi, 28. veebruaril lõppes tänavune hundijahihooaeg. Jahihooaja lõpu seisuga kütiti Eestis lubatud 149 hundist 131, lisaks üks eriloaga lastud Harjumaa hunt.

Hundijahiks antakse Eestis lube kahes järgus. Esmalt andis Keskkonnaamet loa 140 hundi küttimiseks. Tuginedes jahihooaja käigus kogunenud lisaandmetele, anti 12. veebruaril luba veel 9 isendi küttimiseks. Need lisaload olid suunatud kärntõves vaevlevate võsavillemite likvideerimisele ja kahjustustega piirkondadesse.