Linnuvaatleja

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Roosatiirud (Sterna dougallii) on oma nime saanud pesitsusaegse roosa rinnaesise järgi, kuid omapärane värvus ei ole neile õnne toonud. 19. sajandil peeti nende sulgi moekaks kübarakaunistuseks, mistõttu suri Briti saarte asurkond peaaegu välja. 20. sajandi alguses olukord tänu kaitsvate seaduste vastuvõtmisele paranes, kuid 1960. aastatel hakkas arvukus taas langema ning kahanes 1989. aastaks vaid 467 paarini. Seekord ei olnud põhjused enam nii selged, ilmselt mängisid rolli jaht talvitusaladel ning pesapaikade kadu erosiooni, häirimise ja konkurentsi tõttu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Oled nutiseadmeta tundmatus keskkonnas, näiteks võõras linnas. Nälg näpistab, kuid toidupoodi või söögikohta ei leia. Kas hakkad ekslema, lootuses õige koha otsa komistada (õpid oma vigadest) või küsid juhiseid vastutulijalt (sotsiaalne õppimine)?

Linnuvaatleja tutvustab uut inglise keelset raamatut

Ilmus linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev ingliskeelne raamat “Birding Estonia”.

Raamat sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. 68 GPS koordinaatide ja detailsete juhistega varustatud illustratiivset kaarti ning autorite poolt välja pakutud reisimarsruudid hõlbustavad linnuvaatlusretke kavandamist nii algajal kui ka kogenud huvilisel. Raamatu autorid on Uku Paal ja Margus Ots ning toimetaja Mike Coleman.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide levila koosneb teineteisest eraldiasuvatest pesitsus- ja talvitamisaladest. On linnuliike, kes püsivad aastaringselt samas piirkonnas, kuid ka neid, kelle pesitsus- ja talvitamisalasid lahutab paarsada või ka tuhat kilomeetrit nagu parasvöötmest troopikasse rändajatel.

Teada on, et lindude rändamine on evolutsiooniliselt kasulik käitumisviis, kuid küsimusele, millised keskkonnatingimused lindude rände tingivad ja kas mõni neist on olulisem, on raske vastata. Rändamine nõuab palju energiat ja on ohtlik, mistõttu on seni rändamise põhjuseks pakutud muutusi toiduhulgas, liikumiste optimeerimist vastavalt rände kulukusele ning püüet viibida aastaringselt sarnastes oludes. Paraku on seni vaid üht võimalikku seletust uurides jõutud vastakate tulemusteni.

Tere!

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 8. voorus oli 91 osalejat, kellest algajaid 64 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 25 ja edasijõudnutest 12 osalejat.

Kaheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. septembri südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Toidu hankimiseks kasutavad linnud mitmeid strateegiaid – kes otsib ise saagi, kes jälgib teisi ja tegutseb teiste tulemuse alusel. Võimalus kõht täis saada on ka toit varastada enne, kui omanik jõuab selle alla neelata ning reeglina röövitakse saak nõrgemalt või väiksemalt suurema isendi või liigi poolt jõuga. Kleptoparasitismi on täheldatud nii putukatel, ämblikel, imetajatel (loomulikult ka inimestel), enim on seda uuritud lindudel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga prognoosida või vältida võimalikke majanduslikke kahjusid (näiteks rändavate hanede kahjusid põllukultuuridele ).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Eestis elavad linnud toituvad selgrootutest, seemnetest või lihast. Kuid on ka linde, kes saavad valdava osa energiast taimeõites leiduvast nektarist, näiteks Aafrikas ja Kagu-Aasias elavad nektarilinnud (Nectariniidae). Kõige tuntumad nektarist toituvad linnud on aga Põhja- ja Lõuna-Ameerika koolibrid (Trochilidae) – väikesed intensiivselt tiibu liigutades õhus paigal püsivad ja vajadusel ka tagurpidi lendavad linnud. Saba ees lendamine on muide jõukohane ainult koolibritele, ükski teine lind seda ei suuda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, kuid sõltuvalt tihaseliigist ja õõnsusest võib kasutatud pesa alumist kihti moodustava sambla hulk olla suuremgi. Sammal kogub enese kaalust 2–9 korda rohkem vett ja õõnsustesse sadanud või nõrgunud liigset vihmavett imades võib see reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Võimalik, et sambla antibakteriaalsete omadusete tõttu kasutavad tihased pesades teatud sammaltaimeliike teadlikult.