Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude paarumiskäitumine, partnerlussuhted ja kaasade kvaliteet on teadlasi huvitanud juba ammustest aegadest. Täna muuhulgas teame, et emaslinnud eelistavad paaruda kirka sulestiku või kõlavalt laulva isasega, aga ka seda, et lindude seas on võrreldes teiste organismidega valdav monogaamsus, millel on teiste paarisuhtetüüpide ees mitmeid eeliseid. Vanuse ja kogemusega võib tõusta paari sotsiaalne staatus, mis tagab parema ligipääsu ressurssidele (pesitsuskohale, toitumisalale) ning suurendab seeläbi sigimisedukust. Sealjuures on sageli eelistatud kõrgema sotsiaalse staatusega partnerid, kuna see tõstab ka teise partneri seisundit.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK
 

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Interneti ülekanded, rajakaamerad ja GPS-seadmed pakuvad lindude, sealhulgas vähearvukate liikide (näiteks kotkaste) pesitsuse üksikasjade kohta teavet mahus, mille kogumine varem ei olnud võimalik; enne seda oli ainus viis andmete kogumiseks töömahukas ja ebaefektiivne pesa jälgimine varjest.

Oluline linnu pesitsusedukust määrav tegur on saabumine pesitsusalale, veel olulisem aga pesitsuse algus ehk esimese muna munemise aeg. Arvukad uuringud erinevatel linnuliikidel tõendavad, et varem pesitsema hakkavad linnud on edukamad, teistest hiljem lennuvõimestuvad noorlinnud aga viletsamad ja nende elujäämus on väiksem.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vananemise uuringud on näidanud, et pikaealistel lindudel vananedes sigimisedukus väheneb. Lühiealiste lindude, sealhulgas paljude värvuliste kohta ei ole sellealaseid muutusi võimalik täpselt uurida, kuna nemad sigivad elu jooksul enamasti vaid korra. Kogu elu jooksul ühes kohas – näiteks laiul – pesitsevad kajakad on aga vananemisuuringuteks just sobilikud.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mesosoikumis ehk Keskaegkonnas (251–65,5 miljonit aastat tagasi), mil Maal elas kõigi aegade suurim maismaakiskja Tyrannosaurus ja meres ujus hirmuäratav Plesiosaurus, arenesid ka tänapäevaste lindude eellased. Kuigi võrreldes saurustega oli neid vähe, leiti üks selle aegkonna linnufossiil 1860. aastal Saksamaalt Solnhofenist ning tema nimeks sai Archaeopteryx ehk ürglind. Tegemist ei ole siiski tänapäevaste lindude otsese eellasega, vaid ühe ummikharuga lindude evolutsioonis; n-ö kuldaeg lindude arengus algas umbes 60 miljonit aastat tagasi, mil kujunesid paljud tänapäevaste lindude eellased.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi Euroopa Liidu pindalast katavad põllumaad 45%, langeb põllumajandusmaastikele omaste linnuliikide arvukus jahmatavapaneva kiirusega. Põldlõokeste (Alauda arvensis) arvukus on Euroopas viimase neljakümne aasta jooksul langenud poole võrra, Rootsis isegi 75%.

Põldlõokese pesa / foto: Beentree (wikimedia commons)

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kui kaugemaid vahemaid on mõistlik läbida lennukiga, siis saavad inimesed Euroopa suurlinnade vahel liikuda ka kiirrongiga. Viimane on väikese energiakuluga ning mõjutab keskkonda suhteliselt vähe, mistõttu plaanib Euroopa Liit aastaks 2030 kiirraudteede võrgustikku kahekordistada.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 5. voorus oli 117 osalejat, kellest algajaid 89 ja edasijõudnuid 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 53 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Viienda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:
algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/viies-voor-algajad
edasijõudnud: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018/viies-voor-edasijoudnud

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Partnerid võivad sugeda teineteise sulestikku, ehitada või jagada pesa ning isegi mune haududa. Isaslindude vahel toimunud suguakte on teada vähemalt 93 linnuliigil, millest vaid 18 juhul (19%) on kindlaks tehtud ka püsisuhtes olevad paarid; sagedamini leidub isaslindude paare haneliste (Anseriformes) ja suulaliste (Suliformes) seas. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud. Linnud tolmeldavad ja levitavad taimi, ohjavad kahjureid, pakkudes olulist mittemateriaalset kasu ning parendades meie loodustunnetust. Paraku puutuvad inimesed kokku ka lindude negatiivse poolega – väljaheidetega pargipingil ja autol, valju lärmi, haisu, inimeste ründamise, vara lõhkumise, haiguste levitamise, veekogude reostamisega. Asustiheduse tõttu on just linnad inimeste ja lindude kokkupõrgete tulipunktiks.