Linnuvaatleja

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Käes on häälterohke kevadine aeg Eesti looduses. Et jäädvustada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kevade helipilti, kutsub Linnuvaatleja koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumiga linnuhääli salvestama.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üksiku linnu tekitatud kahju viljapõllult nokitud tera või pesaehituseks lillepeenralt korjatud pesamaterjali näol on tühine. Kuid linnu kohtumisel lennukiga võib hind olla kõrge – mängus on inimeste elud ja lennuki kõrged hoolduskulud. Seepärast on lennuohutuse tagamisel lindude tegevuse, rände ja käitumise jälgimine väga oluline ning lennuväljadel töötavad sageli ornitoloogid.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaikses ookeanis asuval Tahiti saarel on viimase paarikümne aastaga kujunenud tõsiseks probleemiks üha kasvava linnastumisega kaasnev valgusreostus. Nõlvadel pesitsevate tormilinnuliste pojad tõusevad esimest korda lendu öösiti ja vanemate juuresolekuta, tuledest eksitatuna põrkavad kokku aedade ning ehitistega või satuvad maapinnale, millelt nad ise õhku tõusta ei saa. Lisaks on niisugused abitud linnud kergeks saagiks koertele-kassidele, kuid võivad ka surnuks nälgida.

Valgekõht-tormilind / foto: Aviceda (wikimedia commons)

Linnuvaatleja teadusuudised, www.linnuvaatleja.ee

Kerajad vormid on tõhusaimad pakendid, kuna võimalikult suure hulga sisu ümbritsemiseks kulub pakendit võrreldes teiste geomeetriliste kujunditega kõige vähem. Just seepärast on kerajad ka linnumunad. Sõltuvalt liigist muna kuju varieerub – näiteks kakkude munad on peaaegu kerajad, koolibridel ja rihukanadel aga ovaalsed. Kuid leidub ka pirnjaid mune, mille üks ots on märgatavalt teravama tipuga kui teine. Just sellised on lõunatirgu (Uria aalge) ja ka mitmete teiste mereäärsetel järskudel nõlvadel pesitsevate lindude munad.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuna linnud hakkavad kohe pesitsema, on viimane aeg pesakastid eelmise aasta pesadest puhastada ning vajadusel parandada.

Pesakastide tegemise, paigaldamise ja hooldamise juhendid leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt:

 
Lindude pesakastid
Suvised aialinnud ja nende abistamine 
Pesakastid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks. Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on kõige tavalisem Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid, millest ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest; vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata veel kuni selle nädala laupäevani, 31. märtsini.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2018

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ka kogenud linnuvaatlejatel tuleb ette, et vaadeldud liigi määrang saab kinnituse alles aastaid pärast linnu nägemist. Nii juhtus ka Eesti 388. linnuliigi hallrüdi esimese leiuga.

Kolme päeva jooksul 3.-5. detsembrini 2011. aastal vaatlesime kolmekesi (Uku Paal, Mariliis Paal, Margus Ots) Saaremaal Rahuste rannakarjamaal rüdi, keda me kohe määrata ei osanud. Linnuraamatuid ja fotosid uurides ning teiste linnuvaatlejatega nõu pidades määrasime nähtud linnu esmalt leeterüdiks, kuna keegi teine Eesti rüdidest ei saanud ta kindlasti olla. Kahtlus siiski jäi, kuid võimaluse peale, et tegemist võib olla Eestis seni kohtamata linnuliigiga, ei osanud siis mõtelda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga. Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse. Naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad suurendavad aga emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust, mis võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Seekordses maailma ohustatud liikidest rääkivas uudises on juttu valgetiib-pirkidest. Nende väikeste lindude kaitse eelduseks on teadmised, mida saab senisest tõhusamalt koguda videokaamera abil.

Valgetiib-pirk / foto: Sergey Dereliev (https://alchetron.com/White-winged-flufftail)