Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Erinevate linnuliikide munamuster on erinev. Kuna aga munakoorele ladestuv pigmendi hulk sõltub mitmetest teguritest (näiteks emaslinnu seisundist või keskkonna toidurohkusest), võivad munad ka ühe liigi eri isenditel erineva mustriga olla.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kolmeosalise sarja viimases osas räägib Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass Eesti ühe põlise linnuliigi ning loodussümboli metsise sobilike elupaikade muutumisest ja nende vähenemise põhjustest.

Esimest osa: Saja-aastase Eesti põliste metsade lind – metsis: LINK

Teine osa: Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude taimede levised – osad, millest võivad idaneda uued taimed – läbivad linnu soolestiku ning satuvad kasvama vanemtaimest eemal. Kuigi teadmises taimede levimisel loomade abil ei ole midagi uut ning selle vastu tundis huvi ka Charles Darwin, ei ole sellise levimisviisi tõhusus ja taime kasvukoha kaugus looma seedesüsteemi läbimise järgselt ehk endozoohooria abil siiani üheselt selge. Taimele oleks kasulik end levitada rändlindude abil, kuna selliselt „lendaks“ seemned kiiresti kaugele uutesse elupaikadesse. Taime levimisel endozoohooria abil on aga eelduseks leviste idanemisvõime säilimine soolestiku läbimise järgselt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Keapapagoi ehk kea (Nestor notabilis) on suur oliivrohelist värvi lind, keda esmapilgul ohustatuks pidada on raske: ta ei ole sugugi inimpelglik ning võib ronida auto kapotile, lammutada õues seisva jalgratta või veeretada tee peal lumepalli. Ometi on Uus-Meremaal alles vaid umbes 6000 isendit ning Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) on liigi paigutanud punase nimestiku eriti ohustatute (Endangered – EN) kategooriasse.

Kea ehk keapapagoi / foto: John M (wikimedia commons)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kolmeosalise sarja teises osas räägib Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass Eesti ühe põlise linnuliigi ja loodussümboli metsise arvukusest ning sobilike elupaikade muutumisest ehk sellest, kuidas mängupaikade ja siirdesoometsade vähenemine ühte jalga käivad.

Esimest osa loe siit: LINK

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Näeme rasvatihase ja isase peoleo sulestikku silmatorkavalt kollase, isase leevikese ja karmiinleevikese oma punasena; linnumäärajates kirjeldatakse erinevate sulestike värvusi, kõrval kinnituseks joonistused. Ka paljud lindude värvust käsitlevad teadusuuringud, eriti sellised, kus ei olnud võimalik teha mõõtmisi täpsete seadmetega ja on lähtutud oma-silm-on-kuningas-põhimõttest, tuginevad inimese poolt antud hinnangutele.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Alates tänasest ilmub Linnuvaatleja kodulehel kolmeosaline sari, milles Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass räägib Eesti ühe põlise linnuliigi ja loodussümboli metsise pesitsemisest, arvukusest ning sobilike elupaikade muutumise ja vähenemise põhjustest. Esimeses loos on juttu mustikapuhmastest ja metsisemängudest, vihmast ja kiskjatest.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuhuviline Andrus Salu pildistas eelmise nädala neljapäeval, 15. veebruaril Tartumaal Savka külas Euroopasse harva eksivat ruskerästast (Turdus naumanni). Seda Siberis pesitsevat liiki on linnuharulduste komisjoni andmetel Eestis varem kohatud vaid korra– 15.-21.11.2012 Kihnu saarel Rootsikülas. Ruskerästa levikukaarti vaata linnukaitseühenduse BirdLife International kodulehel.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsamajanduse tulemusena on maastik ja sellega koos paljudele linnuliikidele sobilikud pesitsuspaigad oluliselt muutunud. Metsise meeliselupaikadeks ja ka mänguplatsideks, kus varakevadeti toimuvatel mängudel valivad metsisekanad endale meelepärase kuke, on vanad männikud. Mänguplatsi lähedusse maapinnale männi jalamile või kuuse maadligi laskuvate okste varju teevad kanad pärast paaritumist pesa. Kuna maapinnal asuv pesa ahvatleb kiskjaid, võib metsise edukust mõjutada pesarüüstajate kõrge arvukus.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Väiketrapi (Tetrax tetrax) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et üks emaslind lasti 1862. aasta septembris praegusel Tallinna linna territooriumil Koplis. Väiketrapist tehtud topist säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Linnuharulduste komisjoni andmetel on väiketrappi Eestis kohatud kokku vaid neli korda (kõik lastud) – 1865. aasta novembris Tartu lähedal (topis Eesti Loodusmuuseumis), 1880. aasta suvel Saaremaal Eiklas ning viimati 19.12.1935 Lääne-Virumaal Kundas (topis Tartu ülikooli loodusmuuseumis).