Video

Keskkonnaministeeriumi ülevaade

Pildistas Jarko Jaadla

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

Video salvestas Ahto Täpsi

Põder       Alces alces

Video alguses näeme raiesmiku veerel põdralehma, teadupärast pole pulmaaeg nendel suurtel hirvlastel veel päris otsakorral.

Liikumise peal aga noort, üheharuliste pulksarvedega, mis võivad olla umbes veerand meetrised, kahe aasta vanust põdrapulli. Huvitav, et noorte pullide lõuaalune habemetuust on pikem, kui vanadel pullidel ja ka põdralehmadel on sarnane „habe“. Kasukaski on pullidel tumedam, kui lehmadel.

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Olenemata soojadest sügisilmadest võime näha mõnel kabral juba hallikaspruuni kasukat ja valkjat sabapeeglit.

Videol nähtav metskits, kes põlluveerele toituma jääb on talvekarva vahetamist hiljem alustanud – temal on hallikaspruuniks muutunud alles õlgade ümbrus.

Video salvestas Ahto Täpsi

Teder      Tetrao tetrix

Sügis käes ja tedreparved on hakanud käima koristatud põldudel, aga võimalik, et tegu ka kevadise „mängupaigaga“. Sest sügise edenedes suureneb kukkede „mängulust“ ja oktoobrikuul ongi nimetatud lust kõige suurem ning ornitoloogid põhjendavad seda valguspäeva sarnasusega varakevadel.

Tedrekuked kannavad septembrikuust alates silmatorkavat musta hundsulestikku, milles uhkeldatakse tuleva aasta juunikuuni.

Video salvestas Ahto Täpsi

Seitsetäpp lepatriinu        Coccinella septempunctata

Ilusate sügisilmadega võime värvunud sügislehtedel märgata oma toimetamistega tegelevat seitsetäpp lepatriinut.

Arvata on, et inimeste seas kõige tuntuma putukaga ja mitte ainult meil vaid tegelikult kogu Euroopas on lepatriinud armastatud ja hoitud ning neile liiga tegemine toovat tegijale „halba õnne“ – eelnimetatu on igivana tõdemus.