Foto: Peep Saluvee
Oli oivaline talvine aeg, kui ilm hakkas muutuma külmemaks ja ma jäin parajasti külma tsooni, tundes talvist kargust, nii et põsesarnad lõid külmast punetama.
Samal hetkel märkasin vaatemängus, kuidas pilved ümbritsesid päikest, luues minu silmis erilise vaate - taustaks raagus puud. See, kuidas talvine päike hajub läbi õrna pilvekihi, toob esile looduse rahuliku rütmi, kus aeg näib korraks seisma jäävat.
Autor: LK Tiim
Halljänes Lepus europaeus
Värske, puutumatu lumikate on loodusesõbrale justkui avatud raamat, kuhu metsloomad oma öiste toimetustega uusi peatükke kirjutavad. Karge talvehommik ja vaikne, lumevaibaga kaetud maastik kutsuvad neid ridu lugema. Ühed kõige iseloomulikumad ja sagedamini kohatavad "kirjed" meie talvisel maastikul kuuluvad halljänesele.
Juuresolev pilt annab edasi just seda hetke, mil märkame lumel tuttavat mustrit – keegi on siit hiljuti pikkade hüpetega läbi lipanud, jättes maha selged tunnistused oma kohalolust.
Autor: LK Tiim
Metsnugis Martes martes
Värskes lumes on näha metsnugisele iseloomulikke paarisjälgi, mis tunduvad tänu talveks karva kasvanud tallaalustele pehmete ja "sokilistena".
Loomake on liikunud rahulike hüpetega üle metsaaluse, otsides lumekihi alt pisinärilisi või varitsedes tähelepanelikult mõne uruhiire käiguava juures. Need karvased "lumekingad" on nugisele asendamatud, pakkudes pakases sooja ja aidates kergelt liikuda ka seal, kuhu teised loomad sisse vajuksid.
Ka Šveitsi aasta loom 2026 on siil, täpsemalt harilik siil ehk Erinaceus europaeus. Tuletame meelde, et Eestis kannavad aasta looma tiitlit mõlemad kohalikud siilid ehk nii harilik siil Erinaceus europaeus kui ka kaelussiil Erinaceus roumanicus. Šveitsis elab seevastu ainult harilik siil. Lätis, kus elab samuti kaks siililiiki, olid mõlemad okaskerad aasta loomaks mullu ehk 2025. aastal.
Levikukaartidelt on huvitav näha, kuidas hariliku siili levilal Euroopas on „auk“ see – Lõuna-Lätis lõpeb areaal kuni Poola läänepoolse osani, kust siis pärast seda algab taas. Vahepealsel alal – Lõuna-Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Balkanini ja Valgevenest Venemaa poole – tunneb end hästi just Eestis haruldasem kaelussiil.
Kirja pani Elo Raspel
Pildistas Margit Turb
Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.
Üldiselt on üle Eesti huntide poolt kariloomadele tekitatud kahju 2025. aastal võrrelduna paari eelneva aastaga vähenenud. Näiteks 2023. aastaga võrdluses on üle poole vähenenud lammaste murdmine. Küll aga suurenes huntide poolt veiste murdmine, nendest juhtumitest ligikaudu pooled toimusid ühes piirkonnas – Soomaal.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.