Foto: Peep Saluvee

Olin parajasti jalutuskäigul, kui märkasin haigrut talvises tiigis. Samal hetkel nägin lähenemas sinikaelpardi seltskonda, kes liikusid haigru poole. Nii saigi nad ühele pildile jäädvustada.

Avapilt: ekraanipilt ülekandest
Video: Teetormaja

Pärast pimedaimat talveperioodi, mil pilvine taevas ei andnud päikesepaneelidele piisavalt rammu akude laadimiseks, on hallhülge seirekaamera tänu päikselisemale veebruarile taas püsivamalt tööle hakanud. Kuna ülekandetehnika oli seadistatud suverežiimile, tekkis aastavahetuse paiku pausihetk, kuid nüüd on vaatajatel taas võimalus hülgeelu otsepildis jälgida.

Siin on väike ülevaade viimasel päeval toimunust:

Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing
Pilt: Ott Rebane, Creative Commons

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et maismaa talilinnuloenduse viimane periood kestab 15.–28. veebruarini.

Talilinnuloenduse kolmas ja ühtlasi hooaja viimane loendusperiood on 15.–28. veebruarini. Loendust tuleb teha umbes 10 km pikkusel enda valitud rajal, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud ning andmed sisestada vaatlusankeeti. Täpsema juhise ja ankeedi leiab lehelt eoy.ee/maismaa-talilinnuloendus.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmas kased neljapäeval

Külmad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel nädala kestel ‑9,3…‑17,4 kraadi piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kolme kuni üheteist kraadi võrra madalamale. Minimaalne termomeetrinäit langes kolmel päeval -24 °C või alla selle, kõige madalamale (‑24,6 °C) neljapäeva hommikul. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti laupäeval -6,9 °C. 

Kirja pani Kaja Lotman

Viidumäe kuldkingasid pildistas Kadri Paomees

10. veebruaril saab 85-aastaseks Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu. 

Mari Reitalu vedas eest Tartu üliõpilaste looduskaitseringi aastatel 1962–1964. Pärast 1964. aastal bioloogina Tartu ülikooli lõpetamist siirdus ta kohe Viidumäe looduskaitseala direktoriks. Mari Reitalu on tuntud kui legendaarne Saaremaa taimestiku ja taimkatte tundja ning haruldaste taimeliikide uurija ja kaitsja.  Ühtlasi on ta Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest.