Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader ja VikipeediA
Narva jõgi ja Ivangorodi linnus ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.
Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi.
Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.
Pildistas Ragnis Pärnmets
Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi
Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu.
Taska Film
Režissöör: Jaan Tootsen
Operaator: Joosep Matjus
Looduskalendri lugejale pole põhjust Fredi maailma mõtestusi tutvustada, aga homsest saab meie kinodes seda veidi üle tunnist filmi vaadata.
Kinoelamust.

Tuttpütt Podiceps cristatus
Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.
Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.
Keda siis võime veel kohata, aga kindlasti tuttpüttidest vähemal määral ehk vaid paarikümne isendi jagu? Väikepütte, hallpõsk-pütte ja sarvikpütte.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.