Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Talvine suurvesi

Nädal kujunes väga soojaks ja sajuseks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -0,1…4,9 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 4,0…10,7 kraadi võrra.

Soojemateks päevadeks olid kolmapäev ja neljapäev, kui maksimaalseks õhutemperatuur tõusis 6,3 °C.

Kõige külmemaks päevaks oli pühapäev, kui minimaalne õhutemperatuur langes -2,0 kraadini ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis õhus 0,2 kraadini. See oli ka ainukene päev, kui hommikul oli maapind Jõgeva ümbruses õhukese lumekorraga kaetud.

Pildistas ja kirjutas Katrin Kaldma 

Koprapuu, mis kõrgele puuotsa viidud kaabli maha tõi. Õnneks jäi päikesepaneel oma kohale

Uue aasta algus tõi kaamerale mõned puhkepäevad. Kobras langetas puu, puu langetas kaabli ja kui must ja jäme kaabel juba maas lamas, siis selleks, et veenduda, kas tegemist pole mitte puuoksaga, proovis kobras seda paarist kohast järele. Ei olnud.

Millal täpselt puu kukkus pole võimalik öelda, kuid kindel on see, et pildiühendus katkes 12. jaanuaril ja taastus Omari abiga 16. jaanuari pärastlõunal. 

Mitmeid kuid väldanud kõrge veetase raskendab kaameraklaasi hooldust, aga loodetavasti õnnestub siiski lähiajal vaade selgemaks saada.

Rajakaamera pilt ja tekst Arne Ader, loodusemees.ee

Rajakaamera annab suurepärase võimaluse öise eluviisiga loomade jälgimiseks. Siinsele fotole jäädvustatud valgejänes on pildistatud täiskuuvalgel, ilma lisavalgustuseta. Algses kaadris esinenud häiriv teralisus on kaotatud tehisintellekti abil. Kuuvalguses filmimist on võimaldanud rajakaamera Sony Starvis sensor

Tänavusel näärikuul jõudsid Loodusemehe pildipanka esimesed rajakaamerapildid – kokku umbes sadakond. Kulus tervelt neli aastat, enne kui söandasin seda teha. Rajakaamera sättimise oskused omandasin kiiresti. Hoopis keerulisem lugu oli müra ja värvimoonutuste eemaldamisega tillukese sensori poolt jäädvustatud kujutistelt. Lõpuks tuli lahendus läbi tehisintellekti arengu.

Pildistas LK team

Kogu Eestis levinud laialehisele hundinuiale kasvab meil vähemal määral ka ahtalehist sugulast

Laialehine hundinui        Typha latifolia

Kui laialehise hundinuia tõlvik on vähemalt kahe sentimeetri jämedune, siis ahtalehisel umbes sentimeetrine. Kuid liikide vahe paistab välja ka taime lehtedest: ahtalehisel jäävad lehed umbes sentimeetristeks ja laialehistel oluliselt laiemateks.