Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.

Kuula suurnokk-vinti: https://www.xeno-canto.org/335729

Fotod Arne Ader

Rebased kurameerivad

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Möödunud aasta sügise hakul, kui rebasepojad iseseisvusid lahkusid loomad pesauru juurest. Sellest ajast alates, kuni kevadise pesitsemiseni ei oma rebased nö kindlat elupaika. Talvisel ajal kasutab rebane oma territooriumi pesakoobast aruharva. Kas siis tõeliselt pakaseliste ilmadega või ohu korral, et vaenlas(t)e eest varjuda.

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas ehk roovilbas      Panurus biarmicus

Roohabekaid kohati esmakordselt 1978. aastal, aga juba mõne aasta möödudes pesitsesid linnud Matsalu roostikes. Tänapäeval kohtame neid sobivates elupaikades üle Eesti. Osa meil pesitsevatest roohabekatest sooritavad rändeid lõuna poole, aga talvituma jääb meile umbes tuhatkonna isendi ringis.

Vikipeedia annab teada

Võistlus on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest ja seda korraldas MTÜ Wikimedia Eesti. Konkursile esitati 144 fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomadele, eriti liikidele, kes kasutavad toitumiseks kõiki võimalusi, on inimtekkeline toit üha kättesaadavam. Ka paljud kajakaliigid, eelistades küll veekogudest püütavat, söövad meelsasti kalapüügi tagasiheiteid (kalu, koorikloomi ja teisi selgrootuid, kes ei ole püügi sihtobjektideks, kuid jäävad siiski püügivahenditesse) või prügilatest leitavat.