Uus reaalsus on see, et paljud on sel aastal hakanud potipõllumeesteks või kanapidajateks. Hool kellegi eest toob aga kellast kellani töötanud inimesed tagasi tegelikkusesse, olukorda, milles elavad põllumehed iga päev. Me ei saa peale tööaja lõppu keerata kasvuhoonet lukku ja minna tuppa telekat vaatama, kasvuhoonesse väljaistutatud taimed tahavad öökülmade vastu kaitsmist ka siis, kui kell on üle südaöö. Kanu noolima tulnud rebast tuleb tõrjuda ka siis, kui uni oleks kõige sügavam. Me ei saa jätta kanakesi söötmata ja taimi kastmata pelgalt sellepärast, et algasid puhkepäevad.

Hool elusorganismi pärast kohustab.

Põldosi       Equisetum arvense

Kui märkate põllu serval rohelise värvita lülilisi võrseid, millel nisamoodi peake, maksab kükitada ja seda peakest õrnalt puudutada - siis lendub justkui valkjat pulbrit õhku. Need on põldosja eosed.

Taimemäärajates on osjade juures “lillekesega” tingmärk, mis tähistab õitsemise aega (põldosjal aprillis-mais), kuid tegu pole õistaimedega, vaid eostaimedega.  

Sel kevadel on Alutaguse karuonni juures nähtud korduvalt küsimusi tekitanud karutriot. Üks karu neist on tume ja kõhnema kehaehitusega ning kaks heledamat ja trullakamat. Tume tundus täiskasvanud, aga kuidagi liiga väike. Ema ja kahe poja jaoks tundusid nad liiga ühesuurused. Kolme üksi elava 1,5 aastase kutsika jaoks jälle liiga kogukad.

Loodusfotograaf Merje Aru pilt kuldsest kolmikust. Ema keskel istumas, suurt kasvu pojad äärtel.

Külasta kevadseente virtuaalnäitust: LINK

Loodusmuuseumi esimese virtuaalse seenenäituse keskmes on 360 kraadi pööratavad fotod Eestis kasvavatest enamlevinud kevadseentest. Lisaks fotodele saab iga seeneliigi kohta lugeda ka selle peamiseid eristamistunnuseid ja omadusi.