Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel kümnenditel toimunud lindude arvukuse vähenemine pälvib üha enam tähelepanu – viidatakse kliimamuutuste mõjudele, halvenenud oludele talvitamisaladel või küttimisele rändeteel. Teiste linnurühmadega võrreldes on arvukus vähenenud kõige rohkem põllulindudel – sealhulgas ka kiivitajal (Vanellus vanellus) – ning põhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust ja pesarüüstet. Milline peaks olema liigikaitse, et peatada põllulindude arvukuse langus?

Kiivitaja / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Kablist andis teada Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Suitsupääsukeste rändeparv mererannas ( www.loodusemees.ee )

Suitsupääsuke     Hirundo rustica

Kablis täna (6:00-14:00) rändel kevadrekordiliselt 5660 suitsupääsukest, muid pääsukesi alla 100 isendi.

Märkimisväärne oli ka valgepõsk-lagle ränne - isendeid oli küll vaid 4700, aga Kabli eelmine kevadränderekord paranes viiekordselt. Lagle rändas udust või muust tingituna tavapärasest palju rohkem ida pool. Ilmselt tänu sellele linnujaama kõigi aegade liiglistist puudunud punakael-lagle sai lõpuks ka sinna lisatud (rändel kolm isendit).

Maikuu on Eesti rahvusringhäälingus keskkonnakuu, mil vaatajate ja kuulajateni jõuab palju põnevat dokfilmidest linnuteemaliste viktoriinideni ja esimene nädal keskendub just lindudele.

Maikuu algab erilise loodusnädalaga, mis viib raadiokuulajad ja televaatajad kirevasse linnuriiki.

Vaatajatelt saadud piltidest ja ja videodest on kokku monteeritud lühiklipid, mida näidatakse alates 4. maist ETV saates "Igal linnul oma nägu".

Videod salvestasid Fleur ja Moira, LK foorumist

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Viimastel päevadel on looduses liikujad salvestanud videosid karude liikumistest seejuures paaris liikuvate vanaloomadest, kui emakarust poegadega ja neid erinevas meedias avaldanud.

Vaatame millised ajajärku pruunkarud maikuus elavad.

Video salvestas Moira, LK foorumist

Foto Arne Ader

Emaslinnu äraoleleku ajal soojendab mune isaslind Tõnn. Tiiu saabub pesamaterjaliga

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

LK vaatajatele juba harjumuspärane pesakaamera.

Aga teadmiseks, et Euroopas riikidest pesitseb suur-konnakotkaid vaid Eestis ja Poolas (mõlemas üle kümnekonna pesitseva paari). Enim pesitsejaid leidub Venemaal (üle 600 paari), Valgevenes ja Ukrainas.

Isaslind Tõnni nägime tänavu kaamerapildis esmakordselt 5. aprillil, teadupärast suur-konnakotkad Eestis ei talvitu.