Kopra naaber – vesimutt

Postitas Aasta Loom - P, 14.07.2019 - 16.53
Avapilt
Sisu

 

Vesimutt on üks üsna salapärane ja pelglik loomake, kellest enamus inimesi midagi kuulnudki pole. Selline väike imetaja on aga meie looduses täitsa olemas ja pealegi veel üsna tavaline!

 

Mäletan selgelt oma esimest kohtumist vesimutiga – see juhtus kopratammi taga jäälindu varitsedes. Kobras oli paisutanud vee üles ühel väikesel ojakesel. Seal tundide kaupa varitsedes märkasingi, et vees toimetab mingi väga väike ja vilgas tegelane. Vaid hetkeks puudutas selle tegelase peanupp veepinda, kui ta taas sukeldus. Kes see oli? Viimaks õnnestus mul see loomake ära näha – väljanägemiselt karihiir, kuid tema armastab tegutseda vees! Selle teadmisega koju jõudes hakkasin uurima raamatuid ning karihiirlaste sugukonnast ma ta leidsingi – see oli vesimutt!

 

vesimutt
Vesimutt on tikutopsi mõõtu, pika koonuga, vilgas imetaja.
Foto autor: Remo Savisaar


 

Karihiirlased on maailma väikseimaid imetajaid, kehakaaluga 2,5–180 grammi. Neile on iseloomulik piklik pea ja liikuv, terava otsaga kärss ning tillukesed silmad. Vesimuti kehakaal on 8–23 grammi, tüvepikkus 6–9,6 sentimeetrit ning saba 4,5–7,5 sentimeetrit. Ta on Skandinaavia suurim karihiirlane. Vesimuti selg on mustjas ning kõhupool valjashall. Tal on väga terava koonuga pea. Vesimutt on poolveelise eluviisiga, suurepärane ujuja, olles kohastunud eluks vees – tema saba alaküljel on karvadest kiil, mida ta kasutab ujudes tüürina. Tema tagakäpa külgedel ja varvaste vahel paiknevad ujumiskarvad, mis toimivad ujumisel lestadena.

 

vesimutt
Sukeldunud vesimuti karvastik näib hõbedaselt valge – tema karvkatesse jäävad väikesed õhumullid,mis tulevad kasuks ujuvusele.


 

Vesimutti on levinud kõikjal Eestis, asustades peamiselt veekogude kaldaalasid, niiskeid niite ja metsade  märgalasid. Minu peamised kohtumised vesimutiga on leidnud aset ojade, jõgede ja väiksemate järvede ääres. Pesa jaoks rajab vesimutt veekogu kaldasse põhjaliku tunnelisüsteemi, vooderdades pesakambri taimse materjaliga. Ta elab oma kindlal territooriumil ning selle ulatus on kuni paarsada meetrit. Ta on peamiselt öise aktiivsusega loom.

vesimutt
Vesimutt on pelglik ning peamiselt öise aktiivsusega imetaja.

 

Vesimutt on loomtoiduline, kes sööb (vee)putukaid ja nende vastseid, koorikloomi, usse, tigusid, kalu ja väiksemaid kahepaikseid. Vesimutil on varuks ka üks salarelv – ta on  väheseid imetajaid, kelle sülg on mürgine. Mürgiga halvab ta suuremõõdulised saakloomad. Saak viiakse seejärel kuivale maale ja süüakse kindlal söögikohal ära. Mul on õnnestunud ka näha, kuidas vesimutt tõi veekogu põhjamudast välja endast palju suurema, uimase rohukonna, vedades viimase kaldale. Seejärel lasi ta jalga ning ma mõtlesin, et ehk läks poegi sööma kutsuma. Vesimuti ööpäevane toidutarve on umbes 50% tema kehakaalust. Sel ajal aga, kahe-kolme minuti jooksul, mil vesimutt ära oli, tegi rohukonn minekut! Tagasi jõudnud vesimutt vaatas nõutult ringi ja asus rohukonna otsima, aga viimast ta enam ei leidnud.

 

vesimutt
Vesimutil on kaldal tegutsemiseks ideaalne varjevärvus – teda reedab vaid valge alapool ning vilgas tegutsemisviis.

 

Vesimutt on üksikeluviisiga ja nagu teisedki karihiirlased, on vesimutt aktiivne aasta läbi. Tema sigimisperiood kestab aprillist septembrini ja sellel ajal sünnib vähemalt 2 pesakonda. Pesakonnas on 3–15 poega, kes kaaluvad sündides umbes 1 grammi. Poegade eest hoolitseb vaid emasloom. Imetamine kestab ligi kuu aega ning pesakonnad lagunevad umbes 40-päevaselt. Suguküpsus saabub enamasti pärast talvitumist. Eluiga on neil kuni 19 kuud.

 

Remo Savisaar

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.