Nikolai Laanetu kopranäituse avamisel: kobras on nagu eestlane

Postitas Aasta Loom - P, 17.11.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Näituse noorim autor, Grete Johanna Korb (10), näitab oma lemmipilti, mille autor Ingmar Muusikus on tabanud kopra skeleti. 
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Reedel avati RMK Tallinna kontori aatriumis fotonäituse „Kopral kodu kaldavees“, kus kopra olukorrast Eestis kõneles ka pikaaegne koprauurija Nikolai Laanetu. Autasustati parimate tööde autoreid (vaata allpool galeriid).

 

Kopranäitusel avaneb meile rikkalik pildirida koprakuhilatest, paisudest, näritud „pliiatsitest“ ning ka kopra „lisavarbast“ ja haisumätastest. Loomulikult on välja pandud ka imelised portreed nii noortest kui vanadest kobrastest ja nende toredast pereelust.

„Kobras on nagu eestlane – ta on visa, järjekindel, hakkab peale tammi lõhkumist kõike jälle üles ehitama,“ kommenteeris Nikolai Laanetu avamisepeol piibri iseloomu. „Kobras ei mõtle ainult aasta aega ette, mida talvel süüa, vaid tal on evolutsiooniliselt välja kujunenud strateegia oma liigi säilimiseks. Eestlase võrdkuju on selles mõttes, et ta ei „mõtle“ ainult tänasele päevale, vaid sellele, kuidas liik säiliks läbi sajandite. Temast on aegade jooksul üle sõidetud, teda on hävitatud, aga ta on alles jäänud ja seetõttu on ta võõraste suhtes umbusklik ning tänu sellele on ta ka ellu jäänud. Kui vaatad tema ehitustegevust, siis see on väga ratsionaalne, ühel hetkel toimib ta pealtnäha väga pillavalt, uputab kaldapealse metsa näol oma toidubaasi, aga pikaajaliselt toimib see tegevus just tulevast toidubaasi loovalt. Kobras oleks sobinud ka meie rahvusloomaks!“

 

nikolai laanetu
Koprauurija Nikolai Laanetu, üks kopra taasasustajaid Eestisse, kõnelemas näituse avamisel ​​​​​​kopra elust Eestis.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

 

Pilte saadeti fotovõistlusele 335, mis on ligikaudu üks pilt Eesti iga kümne pesakonna kohta. „Kopra tipparvukuse periood jääb aastatesse 2005–2010, siis oli Eestis umbes 4500–5000 koprapesakonda. Praegu on see pilt kahjuks hakanud kehvemaks minema, meil on umbes 3600 pesakonda ja kui siin näitusele saadeti 335 pilti, siis võib öelda, et iga kümne pesakonna kohta tehti umbes üks pilt,“  kommenteerib zooloog Nikolai Laanetu. „Mis puutub kopra arvukuse hetkeseisu, siis pilt on tõsine ja natuke häirestaadiumis olev.  Vaatasin läbi 67 pesakohta, mis mul oli arvel, siis seal oli ainult 26-l leida elutegevus, ülejäänud oli tühjad. Ehk siis 41 protsenti oli asustatud ja 59 protsenti tühjad. See paneb mõtlema, sest tegu on aladega, kus kobrast ei tohiks küttida. Me peaks säilitame neid kohti, mis talle sobivad ja küttima vaid seal, kus ta ei tohiks olla.“

 

Fotovõistluse pildid kopra arvukuse langust otseselt ei kajasta, rikkalikud portreed ja tegevusjäljed iseloomustavad toredat „ehitajat“ mitmekülgselt – näeme teda paisu kohendamas, muda kokku kraapimas, oksi vedamas, end sügamas ja sabaga hoiatuslaksu andmas. Kaks auhinda võistlusel läks pika-ajalisele koprapildistajale Remo Savisaarele, kes pärjati Eesti Jahimeeste Seltsi ning RMK auhinnaga; ajakiri Eesti Jahimees andis auhinna Sven Začekile,Eesti Terioloogia Seltsi auhind läks Tarmo Mikussaarele, Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi auhind Ingmar Muusikusele, MTÜ Aasta looma auhind Triin Začekile, Aasta looma tegevusjälgede eriauhind Kalmer Lehepuule, noorte auhind Rauno Roosile ning toetaja OÜ Prossi auhind Indrek Haasile.

Näitus jääb RMK Tallinna kontori aatriumis avatukse 31. jaanuarini.

 

Helen Arusoo

 

Võidupildid:

 

ingmari foto

 

sveni foto

 

triinu foto

 

auhinnatud remo foto

 

rauno roosi pilt

 

indrek haasi pilt

 

tarmo pilt

remo pilt


kalmer

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.