Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate   

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Peagi algab maismaa talilinnuloenduse käesoleva hooaja viimane periood

Tekst: Eesti Ornitoloogiaühing
Pilt: Ott Rebane, Creative Commons

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et maismaa talilinnuloenduse viimane periood kestab 15.–28. veebruarini.

Talilinnuloenduse kolmas ja ühtlasi hooaja viimane loendusperiood on 15.–28. veebruarini. Loendust tuleb teha umbes 10 km pikkusel enda valitud rajal, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud ning andmed sisestada vaatlusankeeti. Täpsema juhise ja ankeedi leiab lehelt eoy.ee/maismaa-talilinnuloendus.

6. NÄDAL 2.2.2026 – 8.2.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Härmas kased neljapäeval

Külmad ilmad jätkusid. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid Jõgeva ilmajaama andmetel nädala kestel ‑9,3…‑17,4 kraadi piires, mis jäi normist (keskmine 1991-2020) kolme kuni üheteist kraadi võrra madalamale. Minimaalne termomeetrinäit langes kolmel päeval -24 °C või alla selle, kõige madalamale (‑24,6 °C) neljapäeva hommikul. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti laupäeval -6,9 °C. 

Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu - 85!

Kirja pani Kaja Lotman

Viidumäe kuldkingasid pildistas Kadri Paomees

10. veebruaril saab 85-aastaseks Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu. 

Mari Reitalu vedas eest Tartu üliõpilaste looduskaitseringi aastatel 1962–1964. Pärast 1964. aastal bioloogina Tartu ülikooli lõpetamist siirdus ta kohe Viidumäe looduskaitseala direktoriks. Mari Reitalu on tuntud kui legendaarne Saaremaa taimestiku ja taimkatte tundja ning haruldaste taimeliikide uurija ja kaitsja.  Ühtlasi on ta Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest. 

Rähniõõnsuse talvine külaline – värbkakk

Arne Ader

 

Tänavuse aasta puu – harlik haab – on üks rähnide lemmikuid. Jutt käib eelkõige pesaõõnsuste rajamisest, mida teevad haavapuudesse meeleldi nii suur-kirjurähnid kui ka musträhnid. Kuna mõlemad rähniliigid kasutavad rajatud õõnsusi enamasti vaid ühel pesitsusaastal, siis jääb nende puutöö kasutamiseks paljudele teistele metsaelanikele.

Nendest teistest võiks saada üpris pika nimekirja, ent siinkohal on soov tõsta esile üht värsket talvist linnuvaatlust. Nimelt külastas talveõhtu hämaruses Hinnomäe haaviku rähniõõnsust värbkakk! Selle vaatluse kohta on võimalik lähemalt lugeda Loodusemehe ajaveebis.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.