Pildi napsas IceAge, LK foorumist
Punahirv Cervus elaphus
Kõik hirvepullid jäävad peatselt sarvituiks (mõni aasta veidi varem, vahel kröömike hiljem).
Suured punahirve pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad nendest poole vähem. Hea teda, kui kaamerapildis mõlemat sugupoolt nägema trehvate. Pullide tüvepikkuseks küündib paar meetrini, õla kõrgus ikka üle meetri ehk sooline dimorfism on silmaga märgatav.
Videod salvestas Shanta, LK foorumist
Veidi enne kella poolt kaheksat näitas Klaara, et peapakus on neljas muna
Kodukakk Strix aluco
Alustuseks munemise kuupäevad on: 16, 19, 22. ja 24. märts.
Alates 21-st kuupäevast on emaslind Klaara õhtu ja öö jooksul paar korda vaid lühiajaliselt pesapakust lahkunud, aga konte peab ju sirutama.
Isaslind Klaus on hauduvat emaslindu vaatajate meelest korralikult toitnud ja närilisi näikse ka see aasta olevat.
Kuidas Klaus teavitab, et toidukuller on saabunud.
Video salvestas Ahto Täpsi
Olin tööga metsas õhtusse jäänud ja nii kuulsingi äkki, kuidas värbkakk tuututas metsas. Vilistasin vastu ja lind tuli metsaserva välja. Ilus ergas linnuke, kollased kullisilmad, kõver nokk ja konksus küünised. Nii ta videole jäigi…
Värbkakk Glaucidium passerinum
Kui kodukakk Klaara tegemisi saame kaamera vahendusel jälgida, siis teiste kakulistega on lood keerulisemad. Aga kevadisel ajal on suuremaid kakulisi kena alates hämarast kuulamas käia ja kui õnne, siis ka lendamas näha. Värbkakud seevastu tegutsevad päevasel ajal ehk kuni hämarani – tegu ju Euroopa pisema kakuga, kes suuruselt vaid leevikese mõõtu.
Kopraradadel liikudes on üheks minu sooviks alati olnud kohtumine saarmaga. Teda kohata aga ei ole lihtne! Selleks peab olema õnne. Saarmas on väga ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega loom. Võrreldes kopraga, kelle arvukus jääb 15000-19000 looma vahele, on saarma arvukus meil ligi kümme korda väiksem – hinnanguliselt 1500-2000 looma.
Saarma keha on pikk ja sale, jalad võrdlemisi lühikesed. Saba on jäme, moodustades üle poole kehapikkusest. Tema ees- kui tagajalgadel on viis varvast, mille vahel on ujulestad. Voolujooneline keha ja ujulestad on eeldused olemaks meisterlik ja osav ujuja! Keha värvus on pruun, seljapool tumedam ja kõhupool heledam. Isasloom on emasest suurem.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Tiit Kändler "Õueonu lood" (otsi Teadus.ee-st)
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Rahvusloom hunt
Aasta loom saarmas
Minu mets
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Toimetab Marek Vahula
