Kühmnokk-luik      Cygnus olor

Selliseid luigekogumeid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Sulgimine kestab pikalt, luigesulgi nii rannas ja vaiksel veepeeglil on märgatavad veel augustikuus.

Sellistes madalas vees toituvates luigeparvedes on enamalt jaolt veel mittepesitsevad noorlinnud, aga ka vanalinnud, kellel on pesitsemine erinevatel põhjustel ebaõnnestunud.

Põualiblikas        Aporia crataegi

Tänavune põuane varasuvi tõi põualiblikad välja juba juuni alul – liblikasuvi kiirustas.

Põualiblikad talvituvad röövikutena, aga valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega ja hõlpsalt määratavad ning sarnase tiivamustriga mõlemad sugupooled. Põualiblikate valgelt läbikumavatel üla- ja alatiibadel näeme kontrastselt musti tiivasooni, mis mõlemal tiivapoolel on sarnased. Tiivanarmad samuti musta värvi.

Sel laupäeval toimub Soomaa rabas esimene EMA Metsalaulupidu - Soomaa regi.

Laulupeo aeg ja koht: 30.06. 15:00-22:00, Hüpassaare õpperaja rabasaarel.

Juhtimaks tähelepanu meie maa, metsade, vete ja rabade olukorrale, selleks, et hoida meie laulutraditsiooni ja pärimust, korraldab Eesti Metsa Abiks heategevusliku Metsalaulupeo, millega ühtlasi tähistame Soomaa rahvuspargi 25. sünnipäeva.

Pärimuslikke lugusi jutustades ja regilaule lauldes tuletame meelde, et me oleme metsarahvas, kelle maailmatunnetus on tugevalt loodusega seotud. Meie kohuseks on hoida loodust, ehk kultuuri ja elukeskkonda, mille sügavuses asuvad meie maailmatunnetus ja elu mustrid, ulatudes ajas väga kaugele.

Roohabekas ehk roovilbas      Panurus biarmicus

Kohtasin mõned päevad tagasi Tiskres roostiku servas nelja noort roohabekat. Olen sealt mööda liikunud juba aastaid, aga neid sümpaatseid akrobaate märkasin esimest korda. Ju ei ole osanud tähelepanu pöörata või pole nad liikunud nii roostiku äärealal.

Need noored linnud olid küll üsna julged, ega lasknud minu uudishimul ennast segada!

Päevaliblikad poevad juba akendest ja ustest sisse. Sinitiivad istuvad taimedel kui pisikesed õiekesed, leektiivad on kui tulipunased lillekesed. Kuumad metsavaheteed on täis suuri loperdavaid tumepruune kiirgliblikaid ja haavalumikuid.

Suveliblikate pidupäev on käes.

Jaaniõhtul nägin aga sellist siniste liblikate keerlemist, mis võttis keeletuks. Mu hea sõber kunstnik Anne Vasar oli keset kuumust oma sibula ja peedipeenardele juua andnud ning keset tuhkkuiva loodust oli nüüd üks sooja ja niiske mulla lapike.

Sellel tiirles rõõmsalt sadakond sinist liblikat, minu lähenedes paiskus pahvakas siniseid võbelejaid lendu, et siis kohe taas mullale maanduda. Kiiresti ajasid nad oma londikesed välja, et sealt mullast midagi endasse imeda.