Ootame pilte aasta looma fotovõistlusele „Kopral kodu kaldavees“
Õhtusöök kuuele.
Foto: Tarmo Mikussaar
Aasta looma fotovõistlus "Kopral kodu kaldavees" ootab pilte piibri elust-olust Eestimaal.
Õhtusöök kuuele.
Foto: Tarmo Mikussaar
Aasta looma fotovõistlus "Kopral kodu kaldavees" ootab pilte piibri elust-olust Eestimaal.
Video salvestas Fleur, LK foorumis
Õhtusöök
Kühmnokk-luik Cygnus olor
Selle luuigepere noorlinnud on juba veidi üle paari kuu vanad. Vanalinnud on suured, sarnased ja uhked. Isalinnu ja emaslinnu vahet võime märgata lähestikku tegutsedes, isaslinnu veidi kogukama keha ja suurema nokakühmu järgi. Noorlinnud kannavad oma halli sulestikku tuleva aasta sügiseni, senini märkame nende sulestikus halli värvi.
Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist
Pildil isaslind Tõnn, pesale saaki toomas, noorlind Tuule kostub kusagilt lähedusest
Suur-konnakotkas Clanga clanga
LK foorumi vaatajate poolt Tuuleks kutsutud noorlind teeb pesa läheduses oma lennuharjutusi ehk toimetab päris lähikonnas. Muuhulgas Tuule sai paari päeva eest kahe kuuseks, täpsemalt 2.augustil.
Isaslind Tõnn hoolitseb toidu eest. Ülejäänud kotkaperest toimuvast saame lähipäevadel selgusele.
Neljandik hooajast möödas
Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris.
Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande.
Ujupartidest ainsana pääses üle tuhande piilpart Anas crecca (1360) ja kahlajatest tundrarüdi Calidris alpina (4500).
Foto: Valeri Štšerbatõh
25. juulil nii Eestis kui rahvusvahelistes uudistes kulutulena levima hakanud Hiiumaa juhtum, milles kahtlustati, et hunt ründas inimest tema koduõuel, on osutunud alusetuks. Tänapäeval oleks hundirünnak antud tingimustes inimese vastu erakordne, mis ärataks eriala teadlaste tähelepanu kogu maailmas.
Keskkonnaagentuuri hundiuurijad, kes kohapeal toimumispaika uurimas käisid ning ohvriga vestlesid, ei leidnud ühtegi tõendit hundirünnakust. „Erinevaid teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes, oli Hiiumaal tõenäoliselt tegu koera ja inimese vahelise konfliktiga, milles kolmas osapool puudus,“ kinnitas Keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.