Pähklihuvilistele

Postitas Looduskalender - N, 28.09.2017 - 20.20

Fotod Arne Ader

Sarapik. Otepää kõrgustik

Sarapik. Otepää kõrgustik

 

Harilik sarapuu        Corylus avellana

 

Sarapuupähkled annab korjata ja neid ikka on. Suisa külluslikud pähkliaastad korduvad kolme kuni viie aastaste vaheaegade järel.

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib kasvada isegi kümnetüvelisena: püstine, hästiharunev ja kõrgeks kasvav põõsas, harvemini suisa puu Kasvab hästi lubjarikastel muldadel: Lääne-, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti, samuti Pandivere kõrgustiku sega- või lehtpuu alusmetsarindes.

Linnuvaatluspäevadel saame jälgida aktiivset sügisrännet

Postitas Looduskalender - N, 28.09.2017 - 09.09

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel kõiki loodushuvilisi lindude sügisrännet jälgima ja oma linnuvaatlustest teada andma.

30. septembril ja 1. oktoobril toimuvad ligi 40 riigis üle Euroopa traditsioonilised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2017, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrändele ajal, mil see on haripunktis.

Linnurände tippaeg on Eestis septembri teises pooles ja oktoobri esimesel nädalal, mil meilt lendab läbi miljoneid linde, kes suunduvad Euroopa lõunaossa või Aafrikasse talvitama. Varasematel oktoobrialguse linnuvaatluspäevadel on Eestis loetud kokku sadu tuhandeid linde enam kui 150 liigist ja ilmselt on samasugust tulemust oodata ka tänavu.

Eesti džungel

Postitas Looduskalender - K, 27.09.2017 - 09.09

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Varasügisene Poruni põlismets Ida-Virumaal meenutab sedavõrd troopilist vihmametsa, et tahes-tahtmata meenub tuntud džungliteemaline eesti lastesalm ja pilk käib vinks-vonks üle õla, et kas kuskil ei luura kahvleid ning heausklikke vanderselle pistvad krokodillid.

Kodukootud džunglis elevandijumbu Bumbut ei kohta

Harilaiu matkarada - tundeline teekond lääneserva

Postitas Looduskalender - T, 26.09.2017 - 23.41

Lugu Kaido Einama, www.reisijutud.com
Pildid: Evelin L., Vello Kima

Kiipsaare nurk. Foto: (CC) Evelin L. / Wikipedia

Nii põhja kui saab, võib minna mõõda Purekkari säärt, aga (peaaegu) nii läände kui võimalik Kiipsaare nukki pidi. Harilaiu matkarada on nagu Vilsandi suure maa peaproov. Pole vaja läbi mere autokastis või kajakiga saarele minna, merest küll saarena 1000–2000 aastat tagasi kerkinud maatükk on nüüd kindlalt ühenduses Eesti suurima saarega.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.