Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi

Sõtkas         Bucephala clangula

Sukelpartidest sõtkad pesitsevad meie siseveekogude metsasematel aladel, aga vähearvukalt, hinnanguliselt kuni viis tuhat paari.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Metsvint

Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Fotod Arne Ader

Talvituvad paakspuuvaksikud. Piusa koobastik

Keldriöölane             Scoliopteryx libatrix

Paakspuuvaksik        Triphosa dubitata

Fotod Arne Ader

Urvalinnud kasel

Urvalind         Carduelis flammea

Veidi kenamate hilissügiseste ilmadega, kui lühikeste päevade ajal veidikenegi hulkuma trehvame võime pea täiesti raagus puistus ka linnusalkade liikumisi märgata.

Urvalinde kohtamegi vaid läbirände ajal alates oktoobrikuust kuna vaid paaril korral on meil urvalinnud pesitsenud.

Ringi liigutakse nii salkades, kui parvedes, kus vahel kogunisti tuhandeid linde. Meil talvituvate urvalindude arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Hiite Maja annab teada

Üldarvestuse peaauhind Alari Talv

Püha puu kaob oma loomulikku rada

Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Püha puu kaob oma loomulikku rada pidi... Võibolla paarikümne aasta pärast pole seda puud enam. Hea pildilt vaadata-meenutada.

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.