Video Ahto Täpsi

Näeme, kuivõrd aeglane ja ka ettevaatlik on roomaja liikumine

Harilik rästik ehk rästik         Vipera berus

Eestis tunti ja tähistati ussimaarjapäeva ehk „usside magama minemise päeva“ juba 16. sajandil ikka 8. septembril, mis pühana jäi unustusehõlma vast möödunud sajandi alul.

Mitmed tuttavad on viimase paari nädala jooksul rästikuid liikumas kohanud ja oleme vaaginud põhjuseid sest kõike kliimasoojenemise „kraesse“ ajada tunduks veidi lapsik.

Tartu loodusmaja tähistab 9. novembril 2018 algusega kell 18:00 oma 65. sünnipäeva.

Sünnipäevast võtavad osa loodusmaja sõbrad, õpilased, lapsevanemad, endised töötajad ja vilistlased. Meeleolukal sügisõhtul meenutatakse looduskoolis toimunud ettevõtmisi, mängitakse Rooside sõda, kuulatakse ansambel Sirgutii esinemist, vaadatakse vilistlaste lavastust Juhani Püttsepa lugude ainetel, nauditakse suupisteid. Kohapeal sünnib osalejate fotopanuse abil looduskooli ajatelg.

Sünnipäevapidustuste raames toimus 8. novembril Loodusmaja huvikooli traditsiooniline sügiskonverents, mis algas PhD Tuul Sepa loenguga „Kuidas mõista lindude keelt?“ ning jätkus elurikkuse teemaliste õpilaste poolt peetavate lühiettekannetega. 

Fotod Vikipeedia ja Arne Ader

Isaslind

Tõmmuvaeras         Melanitta fusca

Vaiksete ilmadega näeme mererannast ujuvaid ja toituvaid vaeraparvi kuni novembri lõpuni, aga talvitujaid võib üpris arvukalt ka Liivi lahele jääda.

Hilised rändurid olid ka hilised pesitsejad oma „päriskodus“ – Põhja-Jäämere äärsetes tundrates, kus tänavuaastane põlvkond lennuvõimestus neil alles paari kuu eest. Ka meil pesitsesid tõmmuvaeraid mõnedel laidudel, aga vähearvukalt. Nad on samuti ohualdis liik nagu eile tutvustatud aulid.

Fotod Arne Ader

Metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Novembrikuus nähtud metskitsed kannavad juba olenemata soojadest ilmadest talviselt hallikaspruuni, valge sabapeegliga kasukat. Kes karvavahetusega veidi hilisemaks jäänud see näeb teistest veel sutsu tumedam välja.