Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mutt

Küllap olete viimasel nädalal märganud, et siin või seal on autoteel mutilaipu või olete isegi mõnd muidu nii valgusekartlikku looma maapeal ukerdamas näinud.

Praegu on tõesti see aeg, kus neid oma ihusilmaga kõige rohkem näha saame, sest mutipere ajab järeltulijaid käikudest minema. Mõnel agaramal õnnestub olemasolevatele vahesein vahele tõmmata, aga enamikul tuleb üle lageda ilma pehmet kaevamismulda otsima tõtata. Ja nii jäävadki nad röövlitele nokka ja hambusse. Aegajalt naksab mõni neist uut mutitunnelit rajama tõtanud mutinoorukit, aga samas on see suutäis nii muskuslõhnane, et kiire okserefleks ja elutu mutt jääb maapinnale lebama.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Mesosoikumis ehk Keskaegkonnas (251–65,5 miljonit aastat tagasi), mil Maal elas kõigi aegade suurim maismaakiskja Tyrannosaurus ja meres ujus hirmuäratav Plesiosaurus, arenesid ka tänapäevaste lindude eellased. Kuigi võrreldes saurustega oli neid vähe, leiti üks selle aegkonna linnufossiil 1860. aastal Saksamaalt Solnhofenist ning tema nimeks sai Archaeopteryx ehk ürglind. Tegemist ei ole siiski tänapäevaste lindude otsese eellasega, vaid ühe ummikharuga lindude evolutsioonis; n-ö kuldaeg lindude arengus algas umbes 60 miljonit aastat tagasi, mil kujunesid paljud tänapäevaste lindude eellased.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Jõgeva  on  Eestis  üks  vähem  vihma  saanud 

Nädal  algas  jaheda  päevaga,  mille  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  12,4  kraadi  ja  päevane  õhutemperatuur  tõusis  ainult  14,3  kraadini. 

Ilm  oli  pilves  ja  aegajalt  tuli  vähest  vihma.  Ööpäevaseks  sajusummaks  kogunes  3  mm. 

Neljapäeva  õhtul  kumas  päike  pilvede  taga  

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pärn õitseb

Eelmine nädalavahetus oli minu jaoks paukuva köha aeg. Küllap õnnestus mul kusagil konnates või suplemas käies ära külmetada. On ju praegused ilmad nagu titepepu – kord lõõskav kuumus, kord üdini lõikav külm ja märg.

Seda kummalisem oli see, et nädala alguses maal käies, kui läksin teed mööda vaatama, kas alumises tiigis on vesi otsa saamas ja kas luigelilled õitsevad, ootamatu abijõud.

Teel komistasin ma suure õisi täis pärnaoksa otsa. Olin just jõudnud mõelda, et ma ei viitsi pärnaõisi tänavu korjata, Mikk armastas pärnaõieteed, aga mina mitte. Siiski oli mul oidu see pärnaoks enne kojusõitu maja juurde tuua, tükkideks lõigata ja autosse ladustada, et siis kodus õied küljest ära nokkida. Auto oli magusat meelõhna otsani täis.