Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate   

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Lugu Saaremaalt - tuuled mängivad merega

Kirjutas ja pildistas Jaanis Prii

Mais olid mered maas ja liivarand nagu kõrb

Tuul ei mängu merega mitte ainult tormi ajal. Mäng nagu kass hiirega, toimub pidevalt.

Merevee tase sõltub väga palju valdavatest tuultest. Rolli mängivad nii selle suund, kui tugevus.

Kogu maikuu ja juuni algus olid Saaremaal mered maas - nagu rannarahvas ütleb.

Näiteks oli maikuu lõpus veetase - 35 cm, seda vana, Kroonlinna nulli järgi. Amsterdami nulli järgi ca 20 sm vähem.  Aga ega vesi küsi mis nulli järgi sa mõõdad. Tuuled olid valdavalt idast või põhjakaarest. Need siinkandis veed alla viivad. Nii võis Loode ja Mändjala kandis jalutada liivarannal nagu kõrbes.

Kalakotka pojad saavad peatselt kuu vanuseks

Pildi napsas Sapheira, LK foorumist

Perekond ootab isaslinnu saabumist jahisaagiga

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Looduskalendri avalehe päises paistab kalakotkaste kaamera „hallis“ aknas. Klikkige sinna julgelt, kaamera töötab – eks viga saab likvideeritud.

Vanema ja noorema kotkapoja vanusevahe on neli päeva: kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil ja suuruse vahe on tähelepanelikule märgatav.

Lennuvõimeliseks saavad kotkapojad umbes kuu aja pärast.

VIDEO: vanuseks kuu + nädal lisaks

Veebikaamera pilt ja video Svenja, LK foorumist

Isaslind Karl poegi toitmas

 

Must-toonekurg         Ciconia nigra

 

Kurepoegadel jääb udusulgi nii enese, kui ajaviiteks õdede-vendade nakitsemisega üha vähemaks nõnda vabanetakse ka pesas olevatest parasiitidest ja lindudel neid jagub. Vanemaid mõned päevad nooremaid saab nägemise järgi eraldada noka pikkuse järgi.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Põdrakanep

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Suurim üllataja on sel aastal taimestik. Kui varakevadel ei jõudnud me sooja jõudmist kuidagi ära oodata ja vihm tundus igavesti sadama jäävat, siis praegu on loodus seitsmepenikoorma saabastes käinud. Paljud taimed, mis muidu juulis õitsevad, olid jaanipäeval täisõites.

Põdrakanepi küünlad lõõmavad, vesihernes kikitab tiigiveest püünispaunakeste kohal kollaseid õisi, soovõhk on oma kallaõied valla löönud. Ja rabarahvas kinnitab, et murakad kikitavad juba punaseid marjanupse. Muidugi on metsasügavuses kuldamas kukeseened, „Nii vara!“ jääb vaid öelda.

Samasoolisi paare leidub värvuliste seas harva

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Partnerid võivad sugeda teineteise sulestikku, ehitada või jagada pesa ning isegi mune haududa. Isaslindude vahel toimunud suguakte on teada vähemalt 93 linnuliigil, millest vaid 18 juhul (19%) on kindlaks tehtud ka püsisuhtes olevad paarid; sagedamini leidub isaslindude paare haneliste (Anseriformes) ja suulaliste (Suliformes) seas. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.