Video Kalle Pihelgas

Foto Tiit Hunt

Mudasema põhjaga merelaht - pole paremat kudekohta

Hõbekoger       Carassius auratus gibelio

Koetakse suve alul: eelistab mudasepõhjalisi veekogusid, kus koevad taimedele.

Võõrliik toodi meile 1948 aastal ja asustati Maardu ja Kahala järvedesse. Tänaseks koevad üle kümnekonnas järves ning riimveelistes lahtedes. Kohati on hõbekogred päris massiliseks muutunud.

Tavalisemad isendid on 15 kuni 25 sm pikkused, kaaludes paar-kolmsada grammi.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Metssiga        Sus scrofa

Mõni kant Eesimaal on metssigadest täitsa tühi, mõnel pool neid veel on taudist ja jahtimisest hoolimata – see teeb rõõmu.

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Video ja pildi salvestas Bea, LK foorumist

Hommikune poegade söötmine

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Varahommikuselt videolt on näha, et kolmas muna (algul küll kala taga) on pesas.

Mis siis juhtus, et näeme pesas vaid kahte kotkapoega?

Video pani kokku Annely

Mäger        Meles meles

Suures mägralinnukus võib elada mitu peret, lisaks allüürnikud kas kährikute või rebaste näol.

Videol nähtavad noorloomad (kas nad enam noorloomad ongi?) on kena vaatepilt.

Teadmiseks, et mägra emasloomad sigivad suurelt jaolt üle aasta. Tänavused mägrapojad võivad olla kõige rohkem kolme kuu vanused. Videos nähtavad võivad olla möödunud aastal ilmavalgust näinud noorloomad (välimuse järgi ei oska kahjuks öelda) ja kindlasti juba suguvõimelised.