Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Hiid-samblikuvaksik

Hiid-samblikuvaksik         Hypomecis roboraria

Hiid-samblikuvaksikut võime Eestis kohata üsna sageli leht- ja segametsades, aga ka aedades juuni keskpaigast augusti alguseni.

Vaksiklaste seas on ta üks suuremaid, tiibade siruulatusega kuni 60 mm. Tänu heale kaitsevärvusele ei panda teda looduses lihtsalt tähele.

Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist

Mäger       Meles meles

Mägralinnaku veebikaamera poolsed urud hakkasid rohtu kasvama, aga mägralinnak pole tühjaks jäänud. Suveks kaevatakse usinasti uruavasid ning laiendatakse käiguvõrgustikku. Nii ka meie poolt vaadeldavas pesas, kus olime sunnitud kaamera tõstma teisele poole linnakut. Alumiselt pildilt saab mõningase ettekujutuse, kuhu kaamera paigaldatud.

Fotod Arne Ader

Kassikäpp

Harilik kassikäpp       Antennaria dioica

Õitsejaid võime kohata suvisel ajal „krõbekuivadel“ valgusküllastel kasvukohtadel: männikutes, metsateedel, lagendikel, aga niitudel harvemini.

Kasvukohtade kehvavõitu pinnasel võivad moodustuda konkurentitaimede puudumisel suured kassikäppadega kaetud alad, selleks on taimel välja arenenud vegetatiivne paljunemine nii pole seemnetega paljunemine eriti oluline.

Fotod Arne Ader

Palderjan

Harilik palderjan        Valeriana officinalis

Suvi on niikaugele jõudnud, et palderjanid on õitsele puhkenud ning põhja pool alles puhkemas. Rohuteadlased kasutavad taime juba mitu tuhat aastat, tänaseni välja.

Kas niitudel õitsev palderjan meenutab sarikalisi? Tegu on püsikuga ning madaraliste sugukonnale lähedase taimega.

Suuri ebasarikaid kaunistavad roosakad, aga teistest sarikalistest veidi erinevad lehterjad õied, mis ei moodusta sarnase pikkusega sarikaid.