Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Lugu arooniast

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas arooniamarjaga

Hallrästas arooniamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Kas mäletate, et aroonia on siinmail suhteliselt hiljutine mahlamari. Vaid nelikümmend aastat on temast tehtud kuulsat vale-kirsimahla. See tähendab, et aurutisse pannakse lisaks arooniamarjadele ka kirsilehed ja need annavad mahlale mõnusa kirsilõhna ja maitse.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XI osa

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Hahk pesal

Hahk pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Milline on huntide olukord meie metsades?

Postitas Looduskalender - N, 31.10.2019 - 14.14

Keskkonnaamet annab teada

Foto: Valeri Štšerbatõh

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit.

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Sarnaselt varasemale praktikale suunatakse ka sel aastal hundijahti rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele.

Kaprade elukorralduses näeme olulisi muutusi

Postitas Looduskalender - K, 30.10.2019 - 21.21

Foto Arne Ader

Sokud

Sokud ( www.loodusemees.ee )

 

Metskits ehk kaber          Capreolus capreolus

 

Olenemata soojast sügisest algas metskitsede karvavahetus juba septembrikuu lõpus ja sellest sai video kõrvale ka kirjutatud: LINK

Kellel karvavahetus alles lõpukorral paistavad eemalt vaadates praegu veidi tumedamat halli kasukat kandvat ( vaata Arne pildilt).

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.